Rahvusooper Estonia loomingulise juhi Aarne Miku sõnul on Ülle Ulla ülimalt visa iseloomu ja tahtejõuga inimene. «Mitmed traumad ja põlveoperatsioonid ei ole suutnud teda lavalt eemale kiskuda,» lausus Mikk ja palus Ulla külalistel - kolleegidel ja sõpradel - kuulata näitlejanna esituses laulu kunagisest ooperist «Kuldne kodu».

«Ta pole kunagi laulmist ja näitlemist õppinud,» kirjeldas Mikk andekat daami, «see kõik tuli tal iseenesest.»

Must kass

Järgmisena võttis sõna kirjastuse Kunst direktriss Sirje Helme, inimene, kes tegi Ülle Ullale ettepaneku elulugu paberile panna.

«See ei ole naljaasi oma kogemusi sõnadesse panna, sest sõna on väga ambivalentne,» sõnas Helme ja kiitis Ullat julguse eest, mis formuleerus 360 leheküljeks.

Teatrikriitik ja -uurija Reet Neimar, kellel Ulla palus oma esikteose üle vaadata, võrdles näitlejannat musta kassiga. Neimari sõnul oli just kassi roll lavastuses «Kullaketrajad» see, milles ta esimest korda Ullat laval nägi.

«Kassil on palju elusid, kass maandub alati käppadele, ma usun, et need omadused on Üllel kõik olemas,» sõnas Neimar. Kuid samas soovis ta rõhutada, et tantsijannal on lisaks välisele glamuurile olemas ka teine pool, mis kajastubki raamatus. «Ülle on tegelikult üldrahvalik inimene,» kirjeldas Neimar lavajuubilari.

Viimasena astus oma austajate ette Ülle Ulla ise, kes rääkis mitmest juhuslikust momendist, mis kattusid tema eluloos ja raamatus. Esiteks osutus kuupäev, 7. november kokkusattumuseks, sest täpselt sel päeval kuuskümmend aastat tagasi astus ta lavale Draamateatri lavastuses «Pöialpoiss».

Kaitsva tiiva all

«See kuupäev ei olnud planeeritud, nagu ka see, et esitlus toimub Estonia talveaias ja minu raamatu esimene peatükk kannab nime «Talveaed»,» rääkis Ulla.

Oma esitluses oli ta tagasihoidlik, nagu teda kirjeldasid ka kõik eelkõnelejad, ning lausus, et ta pole päris kindel, kas see raamat on kirjandusena loetav ja soovitas seda lugeda ennekõike rahulikult.

Samas leiab tema raamatus igati ladusa sissejuhatuse, mis on pühendatud tantsujumalanna Terpsichorele, kes on tantsijannat ja näitlejat saatnud oma kaitsva tiiva all kogu tema elu. «Usun, et tantsujumalanna on mu elu õnnelikuks teinud. Ta on mind hoidnud, suunanud ja lohutanud.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5