Kuidas tuleks lahendada Tartus üha korduma kippuv bussikriis?

Olev Raju, TÜ erakorraline professor, Tartu volikogu esimees (Keskerakond):

Munitsipaalbussindus tähendaks tohutu suure ettevõtte rajamist paari-kolme kuuga – kust võtaks linn need bussid? Konkurentsi tugevdamiseks on võimalik suure vedaja kõrvale teha väikeettevõte, aga mis saab siis, kui kaotajaks on munitsipaalettevõte? Siis oleme linnale väga palju pahandust teinud.

Lahendused ei ole lihtsad. Võibolla on tõesti mõttekas teha Tartu kolmeks, las firmad konkureerivad. Kui tähtaeg täis saab, siis vaatame, kes neist parem on. Üks oht on siin muidugi olemas, kolm võivad tarbija arvel ka kokku leppida. Aga see oleks vähemalt selge katse midagi muuta, sest praegusega leppida ei saa.

Aasta tagasi oli ju sama olukord, mis nüüd on tõestanud, et ei saa eestlaslikult tasa ja targu, et püüame ikka kompromissi leida.

Ei saa nii olla, et kuna hinnatõus ei olnud teada, siis ei seo ärimeest enam miski. Kelle vastutus on hindade kõikumisest tulenev, kui mitte ärimehe! See on just ärimehe risk mis tahes majandusalal.

Toomas Kapp, Linnamajanduskomisjoni esimees (Reformierakond):

Töötame mitme variandiga. Selliste hinnatõusugaloppide ajal ei ole keegi millegi eest kaitstud, aga ilmselgelt tuleb hange korraldada teistsuguse metoodika järgi. Eeskujusid on võtta Tamperest, Rakverest ja Tallinnast. Tõsist kaalumist väärib ka liinide mitmeks paketiks jagamine.

Ühte ja head vastust veel ei ole.

Ka munitsipaalfirma kasud ja riskid vajavad veel kaalumist. Peame aru andma, et Eesti on väike, meie rahvaarv on väike, nagu ka Tartu linn. Seetõttu mõningates valdkondades ei pruugi turu eneseregulatsioon toimida. Vaja on otsida nutikamaid lahendusi.

Aivar Tuulberg, Ärimees:

Tuleb uus riigihange välja kuulutada. Kui GoBus loobus ja see on nende siiras soov, mis muud üle jääb. Üks on selge, ühegi ettevõtte eesmärk ei saa olla kahjumit toota. Põhikirjaline soov on kasumit saada, milleks me muidu ettevõtteid rajame.

Ma ei ole bussinduses asjatundja, kuid üldjuhul riik ei näita end kõige parema peremehena, seega ma ei ole veendunud, et munitsipaalbussifirma on hea idee.

Neinar Seli, Suurärimees, linnavolinik (Reformierakond):

GoBus tegi kunagi enda jaoks halva pakkumise ja ilmselt lootis majanduskeskkonna muutudes saada paremat positsiooni. Linnale on see leping siiani väga hea olnud, teisele poolele aga kahjumit tootev.

Et GoBus on siiani saanud oma tahtmise, kogu aeg on neile vastu tuldud, siis praegu tundub see juba väljapressimisena, järjekordselt loodetakse linna vastutulekule. Ma usun, et nad on nüüd vindi üle keeranud. Kindlasti mängitakse ka eelseisvate valimiste peale.

Aga mingil hetkel saab karikas täis, täna mina enam läbirääkimistele ei läheks.

Tuleks ette valmistada uus konkurss ja mõelda erinevatele võimalustele. Kui uus hange haaraks kogu linna, siis ei saa osalejaid olla palju.

Peaks mõtlema liinide jagamisele, et saaksid osaleda ka väiksemad ettevõtjad, kellel ei ole 60 bussi välja panna. Jagada nendele linn liinide või linnaosade kaupa ära, aga mõelda ka sellele, et hange tükeldada näiteks neljaks.

Uut hanget ei tohiks enam teha nii suurelt, sest me teame, et osavõtjaid ei ole Eestis ühe käe sõrmedegi peal üles lugeda ja rahvusvahelised firmad ei ole seni siia tulemisest huvitatud, neil on endal oma probleemid. Seega tuleks arvestada väiksemate ettevõtetega.

Uus hange ei tohiks olla pika aja peale, võiks olla ehk kahe-kolme aasta peale. Selle ajaga saab korraldada ka koostööd lähivaldade ja maavalitsusega.

See oleks hetkelahendus pidevalt korduvale probleemile. Munitsipaalbussifirma loomisest ei arva ma midagi. See ei ole lahendus. Ise teha on alati kallim.

Uno Ainsoo, Connexi endine juht:

Olukord Tartu ühistranspordis on jõudnud staadiumi, kuhu see jõudma pidigi. Imestada pole midagi. Või kui, siis ehk seda, et linnavõim on asjade käiku nii kaua sallinud.

On selge, et ärile peale makstes üks firma kaua ei kesta. Mis iganes lootused hanget sihiliku alapakkumisega võites GoBusil ka olid, need pole täitunud. Mis iganes tollaste linnajuhtide ajus ka ei toimunud, et selline hange asjalikuks kuulutati ja leping sõlmiti, oli puusse panek ilmne.

Mina näen ainsat lahendust praeguses olukorras Tartu ühistranspordi taasmunitsipaliseerimises. Julgen arvata, et bussiettevõtteid, kes oleksid valmis Tartusse tulema, tuleb tikutulega otsida. Ja kes tuleks, see küsiks tunduvalt suuremat hinda, kui linn on valmis maksma.

Vähetõenäoline on ka võimalus, et keegi tahab uuesti «koobussi teha» või saadab näiteks Soros oma bussid Tartut päästma.

Munitsipaalettevõtte peamiseks plussiks on kontroll ühistranspordi üle. Võib arvata, et linna kontroll GoBusi tegevuse üle on olnud pealiskaudne ning mõnes osas üldse puudunud. Linn jälgib pisteliselt liinigraafikutest kinnipidamist, kuid näiteks liinikilomeetrite täissõitmist kontrollib vaid GoBusi aruannete alusel.

Täiesti puudub ülevaade näiteks kütusemajandusest. Et kütus on töötasude kõrval peamine kululiik, siis on oluline, millise hinna ja kvaliteediga kütust hangitakse. Kvaliteedist sõltub otseselt ka busside kütusekulu.

Munitsipaalettevõtte eelis on ka see, et linna oma ettevõte ei pea tingimata suurt kasumit taga ajama oma kodanike tasku kaudu. Linnarahvast saab teenindada ka väiksema tuluga või isegi ots otsaga kokku tulles. Samuti saab kokku hoida personali pealt.

Munitsipaalettevõte tuleks nüüd ära teha. Lihtne see pole, kuid hea tahtmise juures vägagi teostatav. Usun, et Tartusse sobib munitsipaalettevõte paremini kui ühistranspordi opereerimine äriühingute abil.

Peep Peterson, Transpordi Ametiühingu juht, linnavolinik (SDE):

Kahjuks on selge, et Hannes Astoki ja Aivo Pärna liinilepe oli algusest peale äpardunud. Miks firma sellise kahjuliku koormise võttis, ei tea. Tollaseid kuulujutte, nagu võinuks Reformierakonna «sponsoreerimisega» veosumma tõusta, on meil keeruline kontrollida, kuid mõne tellija juures see tõenäoliselt toimis.

Vaadates lepingut, täna makstavat hinda ja kiiresti kasvavaid kulusid, on ilmselt paratamatu, et leping tuleb lõpetada. Muidu oleme kevadel taas samas seisus ja siis jälle uuel sügisel. Ning liinimahud järjest vähenevad, samuti kvaliteet. Linnaelanik pole sellist jama küll millegagi ära teeninud.

Bussijuhid on arutanud, et ilmselt oleks munitsipaalfirma asutamine kõige praktilisem tegu, sest praegu suudab ainsana oma niigi kvaliteetset bussiliiklust paindlikult arendada vaid Tallinn, mis oma firmat kunagi erastanud polegi.

Just paindlikkust on arenguks vaja, aga jäigad pikaajalised hankelepped eravedajatega seda kahjuks ei võimalda. Eriti veel, kui liinid mitme vedaja vahel jagada, nagu linnapea eile soovitas. Mitme maakonna kogemus on tõestanud, et see oleks tohutu logistiline viga.

Selge, et munitsipaalfirma loomine võtab aega, seniks tuleb jõuda GoBusiga kokkuleppele ajutistes veotingimustes näiteks järgmise aasta juulini. Realistlik hind, juhul kui linnale jääb piletimüük ja kontroll, jääb ilmselt kusagile 23 ja 28 krooni vahele kilomeetri kohta.