Võibolla leidub mõni selline isegi Tartus, vaatamata Toomemäel paukunud ilutulestikule, tänavail lõõmanud tõrvikutele, harva nähtavaile otseülekannetele teleris, eri värvi ja kulumisjärgus teklitele linnas kulgejate peas, kõigis meediakanaleis vilkunud teadetele: kuninganna maandub-ööbib-einestab jne. Mis teha, keegi jääb alati nurga taha.

Üks osa sellest on n-ö käega katsutav ja silmaga nähtav, alates värske värvi saanud seintest ja uue kattega tänavaist ning lõpetades kahe monumendiga – 17. sajandil tegutsenud Tartu ülikooli rajajale Johan Skyttele Toomemäel, mille Rootsi kuninganna Silvia avas, ja 20. sajandi suurteadlasele Juri Lotmanile ülikooli raamatukogu ees.

Kogu sellest kibedast ehitamisest, värvimisest, vuntsimisest ja kaunistamisest, mille õigeaegse lõpetamise või mittelõpetamise peale koguni kihla veeti, võib järeldada, et Tartu saab hakkama paljuga, kui väga tahetakse ja asju õigesti korraldada osatakse.

Neile, kes selle sagimise peale nurinat tõstsid – nurisejaid leidub meil kah alati –, võiks meenutada, et ka kodudes võetakse enne suurt pidu ette suurpuhastus, mis teatud ajaks kogu majapidamise laussegadusse paiskab. Korras kodu on lugupidamisavaldus külalistele ja muidugi peo peaosalisele.

Tartus niisiis 375-aastaseks saanud alma materile ja tema kasvandikele.

Läinud nädalal Tartus, eriti kesklinnas ja veel eriti ülikooli ümbruses liikuja nägi teklitega tudengeid, vanu ja värskemaid vilistlasi, näol eriline ilme, mida võiks nimetada osaduseks.

Osaduseks millestki suuremast ja veel tähtsamast kui oma õpingutee kuue samba vahel. Tänapäeva tarkusega võib liialdamata öelda, et Tartu ülikool tegi ajalugu, tegi eesti rahva ja Eesti riigi.

Alustanud võõrast soost õppuritega aiva sõdivas Euroopas, kus ühtede riikide vallutusi vallutasid järgmised, kandis ta nimesid Academia Gustaviana, Universitas Dorpatensis ja Universitas Jurjevensis, kuni sai tuntuks kui Universitas Tartuensis. Toitnud oma senise ajaloo vältel haritlasi enamasti teistele rahvastele, sai ta koos Eesti riigi tekkega uue missiooni.

Tõsiasi on see, et olgu ajad kui kitsad ja ohtlikud tahes, Tartu Ülikool on kestma jäänud ega ole ka leppinud niisama paigal püsimisega.

Täna räägitakse avanemisest välismaailmale, arengukavadest, struktuurireformist, teadus- ja arendustegevusest, konkurentsist Euroopa teadusülikoolidega, mis kõik toob kaasa muutusi nii ülikooli sees kui ka kogu hariduspildis.

Paljuski on muutunud üliõpilaselu, nii et varasem vilistlane ei mõista kõiges praegust õppurit. Et sisseastumiseksamite asemel pääseb õppima lävendi alusel, igakuise stipendiumi asemel tuleb võtta õppelaenu, ühikakoht maksab rohkemgi kui erakatuba, auditooriumis ei jätku kuulajatele kohti jne.

Muidugi ei raisata enam kallist aega kolhoosis kartuli võtmisele, sõjalises õpetuses rividrillile, ehitusmalevale ega ka pikkadele pidudele, sest suur hulk tudengeid käib tööl ja palju kiirem on saada kinni eduka elu redelipulgast.

Erinevused paistavad mäekõrgused, kuid piltlikult öeldes põleb tõrvikuis ikka sama tuli, olenemata ajast, millal see süüdati.

Nii kõndisid neljapäeval tule valgel eri aegade tudengid ja õppejõud, kõiki liitmas alma mater.

Tähtpäevi ja pidusid on vaja kas või selle tunde nimel, aga mitte ainult. Heites põgusagi pilgu ülikooli ajaloole, mõistame paremini muutumise ja püsimise sõltuvust ning oma tugevaid juuri tunnetades oleme julgemad ja enesekindlamad arenema. Aga just seda peab Tartu Ülikool tegema ja jätkama selle nimel tööd.

Loomulikult juba täna.

-----------------------------------------------------

Arvamus

Tartu Postimees otsis ülikooli aastapäevaüritustelt üles mõned välisülikoolide rektorid ja küsis neilt: kuidas sujub teie ülikooli koostöö Tartu Ülikooliga ja mida soovite Tartu Ülikoolile tema 375. sünnipäeval?

Thomas Bauer, Saksa Kieli Ülikooli rektor:

Tartu Ülikool on üks ülikoolidest, kellega meil on koostöö kõige kauem kestnud. See kestab juba paarkümmend aastat. Me vahetame tudengeid ja professoreid erinevates valdkondades: nii humanitaar- kui loodusteadustes. Vahetame aastas paarkümmend inimest.

Koostöö on tõhus, aga see algab isiklikest kontaktidest – kui inimesed tunnevad üksteist ja tahavad koostööd teha. Ülikoolide koostöö sõltub isiklikest kontaktidest.

Tartu Ülikoolil on väga keeruline ajalugu. Ma loodan, et Tartu Ülikool jääb eesti rahva peamiseks ülikooliks, et Eesti jääb sajanditeks vabaks ja ülikool mängib eesti rahvuse kestmises keskset rolli.

Benediktas Juodka, Leedu Vilniuse Ülikooli rektor:

Vilniuse ja Tartu ülikool kirjutasid neli aastat tagasi alla kahepoolsele lepingule ja juba seitseteist aastat tagasi lepingule filoloogiateaduskondade vahel, mida hiljuti uuendati.

Meil oli sel aastal hea meel saata sügissemestriks Tartu Ülikooli kaks oma tudengit ja võtta üks Tartu Ülikooli üliõpilane Vilniuse Ülikooli. Ma loodan siiralt, et järgmisel akadeemilisel aastal tuleb meile rohkem Tartu Ülikooli tudengeid.

Igal aastal kutsub meie filoloogiateaduskond ühe Tartu Ülikooli õppejõu siia õpetama. Sel aastal näiteks loeb Liina Lindström süntaksikursust.

Meil on väga hea meel ka ülikoolide teadusliku koostöö üle: kuuel teaduskonnal on väga lähedane koostöö ja viis teaduskonda osalevad mitmetes projektides koos Tartu Ülikooliga.

On suur au ja rõõm õnnitleda nii vana ja sügava kultuurilise ja akadeemilise kogemusega ülikooli 375. aastapäeva puhul. Soovin lõppematut jaksu Tartu Ülikooli arendamisel. Tahaksin väljendada oma lootust ja usku, et Vilniuse Ülikool ja Tartu Ülikool jätkavad ühistest huvidest lähtuva koostöö nautimist ka tulevikus akadeemilise elu kõigis valdkondades.