Ometigi on linn juba aastaid tahtnud sedamoodi talitada gümnaasiumidega. Juttu on olnud kolme, isegi nelja täiesti omanäolise kooli gümnaasiumiastme sulgemisest, sest väheste sündidega aastakäikude lapsed on jõudnud gümnaasiumiikka. Just nende aastakäikude, mil laste vähesuse tõttu lasteaedu suleti.

Gümnaasiumide sulgemise ainus põhjus ei olnud asjaolu, et gümnasiste napib. Mündi teine pool on see, et esimesse klassi hakkab aina rohkem lapsi tulema. Kõik lihtsalt ei mahu kooli ära.

Gümnaasiumide alles jätmine ei leevenda aga ähvardavat koolikohtade puudust – viimane aeg oleks hakata uue kooli rajamise peale mõtlema. Seda enam, et Sasi sõnul võib linn saada õpilastelisa veel maakoolide gümnaasiumiklasside sulgemisest.

Jaa-jaa... Ehitame-ehitame uue kooli, kõlab lubadus. Ent uue kooli ehitamise jutt on pisut utoopiline, arvestades seda, et ka uusi lasteaedu oleme aastaid oodanud. Arusaadav: kõik maksab ja nii kiiresti ei saa. Aga siis, kui linn jõuab ühele poole lubatud lasteaedade rajamisega, võib koolide jaoks olla juba hilja. Klassikomplektide arvu prognoos näitab, et praeguse 387 klassi asemel oleks kuue aasta pärast vaja juba 459.

Ega kõik koolid ja lasteaiad peagi olema uhiuued. Vanemaid rahuldaks seegi, kui oleks soe ja armas koht, kus järeltulijad saaksid kasvada ja tarkust nõuda. Tartu linnavalitsuse «Ametnik vastab» rubriigis on mõni vanem isegi nõus loobuma hõbelusikast, mida linn uutele maailmakodanikele jagab, eelistades võimalust laps sündides lähimasse lasteaeda kirja panna ja seal hiljem koht saada.

Ehk oleks mõistlik jätta välja üürimata Kalevi tänaval paiknev vana Masingu kooli maja ja sinna esialgu näiteks algkoolgi rajada. Nii saaksid teised koolid ruumi juurde ja vabalt hingata, ei peaks elama pidevas hirmus gümnaasiumiklasside saatuse pärast, sest linn lubas ju koolivõrgu järgmiselgi aastal uuesti üle vaadata ja siis jälle otsuse langetada.

Praegune Kalevi tänava pinna võimalik üürija, eraomandis Anni Mängumaa, leiaks oma suurepäraste ideede rakendamiseks arvatavasti teisegi koha.

Kõikvõimalikke pindu, mida saaks tarvitada haridustegevuseks, on linnal endalgi vaja. Seda näitab kas või kogemus waldorfkooliga – ruume, mida kool tasuta kasutab, oleks vaja lasteaiarühmade loomiseks, ent põhjusi väljakolimise vältimiseks näib jaguvat.

Muidugi võib loota jumala peale, kuid linn ei saa ka ise hooletu olla. Arukam oleks probleemi ennetada, kui pärast lolli moodi kiirete lahendustega pead ja hinge vaevata.