Aga süda ehk siis elu oleks justkui niisama saadud. Miks muidu vilistame kõigi südametervise reeglite peale, mis kirjaoskajale rahvale on ometi juba aastakümneid teada.

Tänavu 12. juunil allkirjastati europarlamendis Euroopa südametervise harta. See on üldarusaadav ja konkreetne dokument, mille eesmärk on pöörata iga ühiskonna ja iga inimese tähelepanu südame- ja veresoontehaiguste ohuteguritele ning nende vältimise võimalustele. Ka riigikogu sotsiaalkomisjon tutvustas avalikul istungil hartat, südamehaiguste olukorda Eestis ja meie südamestrateegiat.

Ei ole loomulik kadu

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni riikides niidavad südamehaigused igal aastal 4,35 miljonit elu. Seda on rohkem, kui suudavad teha nii väga peljatud vähkkasvaja liigid kokku. Eesti, teadagi, on koos Läti ja Venemaaga endiselt selle õnnetu pingerea tipus.

Ent terve mõistuse ja tervete eluviiside korral on südame- ja veresoontehaigused väga suurel määral ära- või vähemalt vaoshoitavad: suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine, kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, ülemäärase kaalu ja liigse stressi vältimine.

Ei mul ole aega toitu valida, võib mõnigi töönarkomaan rehmata, mis siis veel sportimisest või puhkamisest rääkida – kõigepealt tuleb kindlustada laste tulevik, eks siis näe.

Seda käegalöömise hoiakut peame üheskoos muutma ja murdma. Kõige tulemuslikumalt annab seda teha lapseeas. Et tervislikele eluviisile pannakse alus maast madalast, arvestab ka kuni 2020. aastani mõeldud Eesti südamestrateegia.

Mõni pealtnäha pisike, lasteaialapsele suunatud meede, mis kasvatab terviseteadlikkust liikumismängude ja õige toitumise kaudu. Või ujumisõpetus või kooli puuviljaprojektid ei tohiks küll asjata olla.

Meilgi tuleks omaks võtta 2000. aasta rahvusvahelisel südamekonverentsil sõnastatud deklaratsiooni lausung «Igal sellel aastatuhandel sündinud lapsel peab olema õigus elada vähemalt 65. eluaastani, ilma et ta peaks kannatama ärahoitava südame- ja veresoontehaiguse all».

Targad mehed ja arvutid on kokku löönud ka südame- ja veresoontehaiguste majanduskulud Euroopa Liidu riikides – 169 miljardit eurot aastas. Las aga jäävad need näitajad tarkade meeste mängumaaks, kes peavad majanduspoolt vaat et olulisemakski kui inimesele elada antud elu.

Riigikogulase ja naisena püüaksin kahe käega kinni hoida südametervise harta sellest punktist, mis ütleb, et iga poliitilise otsuse lähtekohana tuleb arvestada inimese tervist.

Käepärane ravim

Kui üldse on olemas universaalset ravimit nii südame- kui ka paljude teiste organismi häirete vastu, siis on see korrapärane füüsiline koormus, teavad tohtrid.

Müts maha Tartu ees! Mullusest linnaeelarvest investeeriti üle 72,5 miljoni krooni spordibaasidesse, lisaks tehti ära suur töö jalgrattateede ja puhkeparkide väljaehitamiseks ja korrastamiseks. Oma 53 spordisaali, 14 staadioni ja 5 siseujulaga ei ole meil tarvis kellegi ees silmi peita. Lisaks looduslikud supluskohad, talvel uisuväljad ja suusarajad – igaüks võib leida endale meelepärase sportimisvõimaluse.

Emajõe kaldapealsetel kohtab ka sügissombuse ilmaga igas eas kepikõnniharrastajaid. Olgu kepikõnd, jalgpall, rulasõit või kas või kukerpallitamine – peaasi, et koormus oleks piisav ja regulaarne. Südametohtrid peavad vähimaks vajalikuks koormuseks 30 minutit viis korda nädalas.

Ent enda liigutamine peab olema ka meeldiv. Kui ikka näägutav naine töölt tulnud rampväsinud mehele klopitsa pihku surub ja saadab ta südametervise sildi all vaipu kloppima, siis võib kasu asemel sündida hoopis kahju.

Meie kiirustavas ja killustatud ajas on just negatiivne stress kõigi hädade peapõhjus. Ja selle vastu aitab teine universaalne ravim – sallivus, mõista püüdmine, headus.