Linnavalitsuse andmetöötluse spetsialisti Katrin Parve jutust ilmneb, et ametnike andmebaasides on lasteaiajärjekordadega juba praegu küllaldane kord ja selgus. On tagatud ülelinnaline arvestus, kuid silmas peetakse ka iga lapsevanema kohataotlust konkreetsesse lasteaeda. Mis tähendab, et jutt Veeriku mudilaste surumisest Annelinna või vastupidi on müüt.

Kui omavalitsus, näiteks Tartu linn, isikuandmeid töötleb, peab ta küsima andmekaitse inspektsiooni loa. Samuti peaks tal olema lapse andmeid töödeldes lapsevanema luba, mis võib olla, kuid ei pea olema kirjalik.

Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand kinnitab, et ema, isa või muu seadusliku hooldaja kirjalik nõusolek välistab pahuksissemineku seadusega. Veelgi enam: inspektsioon kujundab praegu seisukohta, kas teatud puhkudel, kui see on oluline omavalitsuse mingi ülesande täitmiseks, võib nõusoleku küsimisest loobuda.

Vaadelgem isikuandmete avaldamist võimalike tagajärgede keskselt. Mis juhtuks, kui homme saaks netist lugeda, et tänavu 8. märtsil sündinud Simeon Soomus ootab Tõrukese lasteaeda kohta 2008. aasta 1. septembriks? Arvan: mitte midagi paha.

Kuidas saaks neid andmeid kasutada kurjasti Simeoni enda või tema vanemate vastu? Ahjaa, võibolla keegi, kes tahab samuti 2008. aasta 1. septembriks Tõrukesse kohta, teab juhtumisi, kus Simeon elab. Ta läheb koputab Soomuste kodu uksele ja hakkab neid ähvardama: võtke oma avaldus tagasi või muidu...!

Täielik absurd, eks? Vaadakem Tartu koolide kodulehekülgi ja konstrueerigem tülgastav näide: suvaline pedofiil võib suvalise kooli kodulehelt järele vaadata, mis kell lähevad väikesed tüdrukud parki kehalise kasvatuse tundi, ja minna põõsasse luurama. Kah absurd? Paraku palju tõenäosem.

Kui mitmelt lapsevanemalt on küsitud luba klassinimekirjade avaldamiseks netis? Vaevalt et kelleltki on küsitud. Ja ilmselt ei tekigi sellest probleemi. Küll vanema klassi poisid appi tulevad ja pedofiili naha kuumaks kütavad, kui pervert tõepoolest peaks kusagil luurama.

Tartu linnavalitsus teeb kõik endast oleneva lasteaiajärjekordade jätkuvaks salastamiseks, mitte nende avalikustamiseks. Jutt isikuandmete kaitsest on silmakirjalik. Arvamus, et lapsevanemaile on küllalt sellest, kui nad saavad kunagi tulevikus vaadata ID-kaardi ja kaardilugeja abil üksnes oma lapse paiknemist lasteaiajärjekorras, nägemata ees- ja tagapool olijate nimesid, ei tekita usaldust.