Veerandsada ja enamgi aastat tagasi omaealisi noori pidudel muusikaga hullutanud mehi oli tulnud taas ansambliks kokku alma materi suurtähtpäevaks.

Ülevaatuse ansamblid

Kutsetega kontsert algas Athenas kell 21. Kutse peale oli kummitempliga löödud kiri: Tartu Riikliku Ülikooli klubi vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatus.

Kirja olid pannud ennast 1970. ja 1980. aastate tudengibändid Meedium, Fix, Kogudus, Rentaablus, Jaskar (millel alguses, 1980. aastate algul oli nimeks hoopiski Paraspunt ja VS Projekt) ning ansambel Keel, Nahk ja Poogen, mis on nüüd Keel, Nahk, Poogen ja Poeg.

Ülevaatusele oli tulnud ka 1960. aastatel tegutsenud Rajacas, milles lõi toona kaasa bioloogiatudeng Priit Pärn. Nimekas animaator ei saanud nüüd aga Tartusse tulla.

Tartu Ülikooli haldusdirektori Riho Illaku idee ülikooli juubeli ajal omaaegsed moosekandid kapist välja tuua aitas vormistada Jaan Habicht, legendaarsete Tartu levimuusikapäevade konferansjee. Muide, Illak oli tolle eestimaise rokkmuusika suunaandjaks saanud festivali peakorraldaja.

Kutsetega sissepääs algas kell 20. Restorani Volga menüüs olid nõukogudeaegsed toidud: lihaseljanka, kartulisalat viineritega jms. Õlle ostmiseks tuli seista baaris järjekorras üle veerand tunni. Kell 20.45 teatas baaridaam, et õlu on otsas (kontrollimata andmetel tuli õlu hiljem tagasi).

Rein Kilk introbändis

Majaperemees Rein Kilk, kitarr paelaga kaelas, oli sel ajal tegemas ettevalmistusi, et koos Meediumiga lavale astuda. Habicht juhatas ülevaatuse sisse ja Kilk tõmbas mõne korra üle keelte nii, et kuuldavale tuli põhimotiiv briti bändi Deep Purple küllap kuulsaimast loost «Smoke on the Water».

Kuid mängima hakkas introbänd hoopiski üht lugu, mille pealkirjaks ütles samas bändis löökriistade taga tööd teinud Ove Maidla «Avabluus».

Kilgi puterdamine akordide võtmisel loo alguses oli üsna iseloomulik kogu ülevaatusele.

Sest kui ikka viimane esinemine avalikkuse ees on olnud 18 aastat tagasi (Rentaablus), enam kui 25 aastat tagasi (Kogudus) või veel hiljem (Rajacas) ning kui proove ei ole olnud peaaegu üldse mahti teha (Meedium, Rajacas), siis ei saa ju perfektset esitust nõudagi.

Üksteisest väga kaugel

Proove ei ole olnud võimalik teha aga seepärast, et elu on moosekante viinud üksteisest väga kaugele.

Levimuusikapäevadel 1980 eriauhinna kõige lootustandvamale muusikule pälvinud kitarrist Indrek Miidla tuli sügissombusesse Tartusse palmide alt Floridast, kus ta peab erakliinikut. Doktori pika reisi põhjuseks oligi kontsert Athenas.

Helsingi elanik Peeter Väljak tuli Emajõe Ateenasse ekstra Kogudusega esinemise pärast. Eriti menukalt läks kuulajatele peale laul torupillist, kuid mitte eesti, vaid inglise keeles.

Väljaku andmetel tegi seda šotilikku lugu Pärnu ansambel Viking 1960. aastate lõpul. Kogudusel oli seesama lugu repertuaaris Ott Arderi tõlkes.

«Ei tulnud eestikeelsed sõnad meelde,» kahetses Väljak hiljem. Tartusse esinema tuleku tunnistas ta siiski väga vajalikuks: «See kontsert on nagu akude laadimine.»

Akulaadimise märki kandis ka Rajaca etteaste. Nagu professor Mihkel Zilmer toonitas, ei olnud Rajacas ansambel, vaid projekt, millest on järele jäänud vähemalt neli hunnikut lugusid – laulud ülikoolist, laulud Eestimaast, lastelaulud ja protestilaulud. «Ja oleme teinud ka protestilaulude vastaseid protestilaule,» lisas ta.

Et aega oli napilt ja proovideks ei saanud koguneda, ajasid mehed laval niisama juttu ja viskasid hillitsetud nalja ning kuulasid koos publikuga salvestisena oma nelja laulu.

Sealhulgas olid omal ajal väga kuulsad ja praegugi lauldavad «Armsas Tartus vana ülikool» ja «Maailma tahmunud peeglites» ja «Oo, Eestimaa» (tuntud ka kui «Tuhanded külad, tuhanded talud»). Et viimane on Rajaca looming, oli paljudele publiku hulgas üllatav teadasaamine.

Rajaca raamat ja CD

Professor Zilmer andis pärast esinemist lootust, et kavas on millalgi välja anda ka CD, kuigi Rajaca algaastatel ei olnud võimalik lindistada. «Naljaga pooleks – ilmselt KGB-l olid mingid lindid, aga neid me ei ole kuulnud ega näinud,» ütles ta.

Kunagi kaugemas tulevikus on meestel kavas kirjutada raamat Rajacast, kus paljastub end Athenas lüürilisest ja mõtlikust küljest näidanud loomingulise koosluse teine külg – must ja absurdihuumor. Kui laetuks akud osutuvad, peaks ilmnema heal juhul juba 1. detsembril, Tartu Ülikooli kui eestikeelse ülikooli aastapäeval.

Kui lavale astus Rentaablus eesotsas rector magnificus Alar Karisega, algas saalis tants. Marulise aplausi iga loo eest saanud viisikut ei tahtnud kuulajad ära lasta, kuid et ülevaatuse järge ootasid Jaskar ning Keel, Nahk, Poogen ja Poeg, tuli publikul niigi veninud ajagraafikuga leplikult arvestada.

Mõningaid kitsaskohti

Seekordsel Tartu Riikliku Ülikooli vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatusel tarifitseeriti kõik esinenud kooslused, sealhulgas Fix oma üsna algses koosseisus.

Kogu üritus oli korraldatud heatasemeliselt. Esines siiski mõningaid üksikuid kitsaskohti.

Ideoloogiliselt suurim libastumine oli ansambli Kogumus esinemine juba kord kompetentsetes organites keelatud Koguduse nime all.

Lubamatu oli ka näitliku agitatsiooni kasutamata jätmine saalikujunduses, mistõttu mõjusid ebasündsalt alasti kipsreljeefid seintel.

Nii et – arenguruumi veel on, seltsimehed.