Ülikooli suurtähtpäeva ei kaunistanud mitte ainult kuninganna. Omamoodi krooni panid eelmise nädala tagumise poole kultuuriüritustele Emajõe Ateenas pähe ülikooli suurtähtpäevaks lavastatud kaks etendust ja kontsert.

Mina sain vaadata kõiki kolme rahvusringhäälingu vahendusel.

Kaamerad lubasid lugeda karvu Jaani kirikus etendatud Mart Kivastiku näidendi «Kuninga viimne lahing ja ülikooli algus» osatäitjate parukates, võimaldasid näha sära Toomel tantsijate silmis, kui nad esitasid Oleg Titovi lavastatud tantsumüsteeriumi, ning andsid aimu muusika voogamisest Vanemuise kontserdimajas, kus ülimalt pidulik publik jälgis «Kuningas Gustavi galat».

Teleülekande helipraak

Eriti muljetavaldavaks vaatepildiks tõotas kujuneda tõrvikutega rongkäigule järgnenud tantsuetendus Viljandi kultuuriakadeemia tantsijate esituses. Ajakangaga kaetud sündmuste koreograafilist esitamist segas aga hullusti teleülekande helipraak.

Kogu müsteeriumist jäi mulje, nagu oleks helisalvestis tulnud väljavenitatud magnetofonilindilt. Vivaldi vingatas aeg-ajalt nagu aia vahele jäänud siga. Saadet oli väga piinlik vaada.

Kui ma järgmisel päeval helistasin saate produtsendile, et küsida, mis juhtus tantsumüsteeriumi edastamisel, ei saanud ma midagi teada. «Karta on, et analüüsikoosolekud algavad alles esmaspäeval,» ütles Piret Suurväli.

Tema kui tehnikakauge filoloogi arvamuse kohaselt võis telesignaalile mõjuda ootamatult eriliselt midagi, mis oli tol õhtul õhus.

Kui küsisin laupäeval üht-teist etenduste ja galakontserdi kohta Tartu Ülikooli juubeliürituste peaprodutsendilt, Tartu Üliõpilasmaja tegevjuhilt Kulno Kunglalt, teatas ta muu hulgas, et telest on tulnud juba ametlik vabandus. Äparduse põhjust ei olnud aga lisatud.

Kui müstiline helipraak välja arvata, võiksid vaatajad rahul olla, sest sisuliselt jõudis kogu juubelipuhune kaunidus ja silmaringi avardamine neile koju kätte.

Silmaringi avardamise all pean ma silmas Ain Mäeotsa lavastatud kuningalugu. Sest kunstiliselt ei olnud see ju teab mis saavutus. Ott Sepp, Jüri Lumiste, Liina Tennosaar ja teised näitlejad andsid endast parima, kuid vorm oli ju akadeemilise tellimusega piiritletud.

Tantsumüsteerium

Tantsumüsteerium pakkus kunstiliselt palju enam. Ja et vaatajal oleks asi ikka selge, mida Tartu Ülikooli viljandlastest tudengid tantsujalul jutustavad, oli lisatud Viljandis valminud ja Toomel ühtaegu etendusega näidatud slaidiprogramm. Nii et ka tants oli kavandatud ajaloo illustreerimiseks.

Kui palju selles oli koreograaf Oleg Titovil sõnaõigust kaasa öelda ja kui palju ta pidi kuulama kogu õhtu kunstilise juhi Kalju Komissarovi sõna, sellest ajalugu vaikib.

Reedel voolas telepilt Vanemuise kontserdimajast ETV kanalit mööda kenal vulinal. Eelkõige andsid aga «Kuningas Gustavi gala» õnnestumisse suure osa Vanemuise sümfooniaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel ning solistid Svetlana Trifonova, Mati Turi ja Jassi Zahharov.

Ometigi meeldis gala teine pool mõnelegi – näiteks kultuuriminister Laine Jänesele – väga õnnestunud esimesest poolest rohkem.

Ministril pisar silmas

Kui ma küsisin, mida minister arvab kuninglikust kontserdist, ütles ta sedamoodi: «Mul tuli meeleliigutusest pisar silma, kui mõtlesin sellele, et meil on ülikoolis kollektiivid, kes suudavad teha nii võimsa kava.»

Sedamoodi arvamust avaldas minister mõni minut pärast vett purskava Lotmani mälestusmärgi avamist.

Ja kui kunstilistest asjadest siinkohal on juba juttu olnud, siis sobikski lõpetuseks ütelda, et mõlemad skulptuurid – nii Mati Karmini Lotman ülikooli raamatukogu juures kui ka Tiiu Kirsipuu Skytte Toomel – jäävad püsima märksa kauem kui mälestus õnnestunud kontserdist ja etendustest ning ebaõnnestunud telesaate edastusest.

--------------------------------------------------

Tartu Postimees otsis ülikooli aastapäevaüritustelt üles mõned välisülikoolide rektorid ja küsis neilt: kuidas sujub teie ülikooli koostöö Tartu Ülikooliga ja mida soovite Tartu Ülikoolile tema 375. sünnipäeval?

Keijo Virtanen, Soome Turu Ülikooli rektor:

Turu Ülikool on Tartu Ülikooli vanim partner välisülikoolide seas. Koostöö ametlik leping kirjutati alla kakskümmend aastat tagasi, 1987. aastal. Me jagame sarnast ajalugu: Tartu Ülikooli rajas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf ja Turu Akadeemia 1640. aastal Rootsi kuninganna Christina. See ülikool koliti 1828. aastal, pärast seda, kui Soome oli saanud Venemaa osaks, Helsingisse.

Meie koostöö algab teadlaste isiklikest kontaktidest, ühistest akadeemilistest huvidest ja soovist olla üksteise tööga tuttav. Me teeme käesoleval ajal koostööd teaduse eri valdkondades, bioteadustest ja keemiast õpetajahariduseni välja.

Oleme mõlemad selliste ülikooliühenduste liikmed nagu Euroopa Ülikoolide assotsiatsioon, Euroopa tippülikoole ühendav Coimbra grupp ja Balti mere regiooni ülikoolide võrgustik.

Tänasel Tartu Ülikoolil on rahvusvahelises, rahvuslikus ja regionaalses tegevuses oluline koht. Tartu Ülikool on dünaamiline tippkvaliteediga teadusasutus. Tema panus kõrge kvaliteediga uuringute ja hariduse kindlustamises Euroopas on ka tulevikus sama muljet avaldav, nagu see on olnud viimaste sajandite ja aastakümnete vältel.