Reede lõunaks olid Tam-mistu mõisas töid tegeva OÜ Vennad Ehitus töötajad peahoone laest lahtised krohvitükid maha ajanud ning teinud valmis ämbritäie betoonisegu, et Rootsi Agrenska keskuse patroon, Rootsi kuninganna Silvia saaks meie abivajavate laste keskusele nurgakivi panna. Nurgakivi sai paikaVarakult olid kohal ka sihtasutuse külalised, Rootsist ja Eestist tulnud ligi paarsada inimest ning Tartu Reiniku gümnaasiumi poistekoor. Poisid lõid laulu lahti mõni minut pärast kella ühte päeval, kui kuninganna Silvia ja teda saatnud Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Evelin Ilves Tammistusse jõudsid. Kuninganna Silvia ütles oma tervituskõnes, et tal on väga hea meel külastada puuetega lastele rajatavat keskust, sest tuleb aidata neid, kes abi vajavad. Ta soovis keskuse rajajatele edu ja avaldas lootust, et Tammistusse tuleb sama tore koht nagu Göteborgi lähistel Rootsi puuetega laste peredele tuge pakkuv Agrenska keskus. Nurgakivisse minevasse terassilindrisse pandi sündmust jäädvustav kiri, külaliste nimekiri, 5. oktoobri Postimees koos Tartu Postimehega ning seitse ühekroonist münti. Kuninganna Silvia lisas sinna väikse üriku, Rootsi kuninga pildiga mündid ja pani silindri paika. Betoonitöö tegi Vennad Ehituse projektijuht Marko Pern, kes juhib Tammistus keskuse ehitamist. «Rootsi riik oma laste pealt kokku ei hoia,» märkis hiljuti Rootsis Agrenska keskust külastanud Pern. «Nad on erivajadustega lastele ostnud terve saare, mis on kaetud ratastooliteedega.» Ka Eesti Agrenska Fondi keskust on suuresti ehitatud Rootsist tulnud annetustega. Pisut raha on saadud ka Eestist, hasartmängumaksu nõukogult ja mõisakoolide programmist. Pärast nurgakivi panekut tegi kuninganna mõisahoones ringkäigu ning kinkis Eesti Agrenska Fondile oma allkirjaga foto. Fondi patrooniks hakanud Evelin Ilves pani kingitud raamatuga aluse praeguse kava järgi tuleva aasta sügisel valmiva perekeskuse raamatukogule. Eesti Agrenska Fond kinkis Rootsi kuningannale ja Evelin Ilvesele eritellimusel kunstnik Piret Veski valmistatud keraamilised taldrikud, millel on kujutatud armastust, truudust ning kaitset sümboliseeriv jumalaema. Õhtupoolikul ootasid kuninganna Silviat Tartu kristliku noortekodu 43 kasvandikku. Neist noorim on nelja-aastane tüdrukutirts, vanimad aga kuus kõrgkoolis õppivat noort. Lastekodus läks pikemalt Hariduse ja kultuuri kaudu ongi kristlikus noortekodus kasvavad lapsed kuninganna Silviaga seotud, sest Rootsi kuninganna asutatud Maailma Lapsepõlve Fond toetab mitu aastat rahaliselt noortekodu haridus- ja kultuuriprogrammi. Kuninganna ja noortekodu rahva soovil ajakirjanike ja fotograafideta peetud kohtumisel laulsid lapsed eesti ja rootsi rahvalaulu, pärast seda vestles Rootsi kroonitud pea kristliku noortekodu üliõpilastega ja tegi ringkäigu majas. «Kuninganna tundis meie laste elu vastu nii suurt huvi, et visiit kujunes kavandatust pikemaks,» ütles Tartu kristliku noortekodu juhataja Külli Kool. ------------------------------------------------------- Tartu Postimees otsis ülikooli aastapäevaüritustelt üles mõned välisülikoolide rektorid ja küsis neilt: kuidas sujub teie ülikooli koostöö Tartu Ülikooliga ja mida soovite Tartu Ülikoolile tema 375. sünnipäeval? Frans Zwarts, Hollandi Groningeni Ülikooli rektor: Tartu Ülikool on väga huvitav koostööpartner. Me alustasime koostööd juba 1990. aastate alguses kahepoolsete lepingutega Tartu ja Groningeni ülikooli vahel. Sellest ajast saati üritame edendada üliõpilaste ja õpetamise liikuvust. Tahame koostööd intensiivsemaks muuta, eriti teadustöö vallas. Koostöö ei ole kunagi piisavalt tõhus, me peame seda edasi arendama, rääkisin sellest ka rektor Alar Karisega. See tähendab ka seda, et sellesse tegevusse tuleb panna rohkem raha. Tartu Ülikoolile on olnud väga oluline eelmise rektori Jaak Aaviksoo tegevus. Tema tegi Tartu Ülikooli Euroopas rohkem tuntuks, kui on ükski teine Balti riikide ülikool. Tunnen Jaaku juba paar aastat ja ta on alati tegutsenud selles suunas, et Tartu Ülikooli huvid oleksid kaitstud. Mul on hea meel, et uus rektor Alar Karis on molekulaarbioloog ja hoiab Tartu Ülikooli kindlasti ka edaspidi õigel rajal. Tartu Ülikoolil läheb hästi. Mulle meeldib, et linna ja ülikooli vahel on nii tugev side, see on väga oluline. On imeline, et ülikool, mis on oma ajaloo jooksul nii palju kogenud, on kõigis neis tingimustes 375 aastat suutnud ellu jääda. Kui ülikool suudab seda teha, mida on palju rohkem, kui enamik Euroopa ülikoole on kogenud, siis suudab ta kindlasti samamoodi jätkata ka järgmised 375 aastat. Teadlased ja uurijad peavad kirglikult teadusega tegelema ja arendama enesekindlust: nad peavad teadma, et nad on head ja suudavad palju. Tartu Ülikool vajab seda, sest ta peab jääma ellu teiste ülikoolide seas ja järgmisel kümnel aastal veelgi tugevdama oma positsiooni.
> Loe edasi |
kõik galeriid
