Lotmani mälestusmärgi avamine tõi välja päikese 08.10.2007 00:01 Raimu Hanson, Tartu Postimees
Lotmani mälestusmärk Vanemuise tänava servas ja Johan Skytte
mälestusmärk Toomel jäävad meenutama Tartu Ülikooli 375. aastapäeva
mõõtmatult kauem kui selle tähtpäeva puhused etendused ja kontserdid,
seminarid ja näitused.
Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku Juri Lotmani auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monument. Foto: Sille Annuk
Olulisemat osa neist kajastab kogu tänane Tartu Postimees.
Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamise päev oli hommikust saati sompus. Taevas Tartu kohal vallandas paariks minutiks päikese just siis, kui ülikooli raamatukogu juures algas avamistseremoonia.
Juri Lotmani juuksekahle kujutavatest torudest hakkas vett vulisema siis, kui semiootikamagistrant Tuuli Raudla oli vajutanud kaugjuhtimispuldi nupule.
Suurmehe poeg Mihhail Lotman, kes viibis avamisel koos oma järeltulijatega, märkis kommentaariks, et rahvasuus hüüti tema isa Vuntsiks. Mälestusmärgi kohta oli ta kuulnud juba enne avamist, et mõned tartlased ütlevad selle kohta Toru-Jüri.
Mälestusmärgi avamisel vahetas arvamusi silmapaistvalt kummalise kuju üle tuhatkond huvilist.
Tartu Ülikooli 375. aastapäeva põhipidustused on lõppenud. Ülikool
pidutses oma pikale ajaloole kohaselt: väärikalt, suursuguselt,
humoorikalt, erksalt, heldinult ja teravalt. Midagi õhkus ühest ja
midagi teisest sündmusest või siis hoopis oli mõnes sündmuses kõike
seda.
Mõte Tartu Ülikoolist on 375 aastat vana. See on piisavalt pikk aeg, et
mõjuda juba peaaegu igavikulisena. Milline loendamatu arv üliõpilasi on
siit küll läbi käinud, rõõmustades, muretsedes, armastades ja vihates,
eksamitel põrudes ning stuudiumi lõpetades.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts lubab neljarealise TallinnaTartu tee ehitusega algust teha ning loodab, et tuleval aastal kaasajastatav lennujaam toob ka tiivulised. Nelja aasta pärast saame ka saja kahekümnega Riiga põrutada.