Kui välja arvata must perekiisu, kes vaba hetke kasutab ja vankris peesitab. Pisike preili aga on rahu ise: ta magab magusasti ja lubab emalgi puhata. Melisandra oli sündides 51 cm pikk ja 3480 grammi raske. Ta on hea unega ja ülirahulik.

Viis õde ja beebi

Aga ümber tita on siblimist küllaga - tema viis õekest sädistavad, jutustavad, hüplevad ja kiirustavad. Külaliste tuleku ajal on tüdrukutirtse beebi juures küll vaid neli, sest vanim õde Merilin (17) on pealinnas, pereisa Kaido (39) aga Tartus tööl.

Kuue tüdruku õnnelik ema Kaire Sinikalda (38) on ka ise tütarlapselikult särav ja heas tujus. «Mulle suisa meeldib rasedus ja sünnitamine!» teatab ta.

Kõik Sinikalda pere lapsed on väga oodatud, mitte planeeritud. Ega pereelu ole plaanimajandus, leiab ema.

Lapse sünd on ju alati imeline, ütleb Kaire Sinikalda hetke pärast ja vajub korraks mõttesse. Elva väikelastekodu kasvataja ja muusikaõpetajana näeb ta ju sedagi, kui paljud emad-isad lapse sündi imeks pidada ei oska. Ja tal jätkub emalikku hoolt ja tähelepanu orbudelegi.

Kaire Sinikalda ei ole kunagi tahtnud sünnitustuppa kaasa abikaasat ega ühtki teist lähedast. Ämmaemand on parim tugi, leiab ta. Ka ei ole vapper naine nõudnud valuvaigisteid ega tuimastust, sest peab sünnitusvalu loomulikuks.

See oli aasta 1985, kui Kaido Sinikalda teatas piltilusale Kairele: «Ma tahan kogu oma elu veeta sinuga koos.» Nüüd on neil kuus kaunite nimedega vahvat tüdrukut:

17-aastane Merilin õpib Tartus Elleri-nimelises muusikakoolis koorijuhtimist,

Maiden (13), Meribel (10) ja Melani (7) õpivad Elva gümnaasiumis ning kolmene Madelain ja 10-päevane Melisandra on emaga remondilõhnases kodus. Isa Kaido sõidab iga päev tööle Tartusse - ehitusfirmasse Eviko.

Kas kuus tüdrukut on pojasoovi kasvatanud või kahandanud olematuks?

«Kõige esimese lapse puhul vist mõtlesime tõesti, et ehk sünnib poiss,» tunnistab ema. «Nüüd tean, et sobin just tütarde emaks, olen selleks loodud,» ütleb ta.

Kaire Sinikaldale meenub vaid üks juhtum, kui vastutulija teda järjekordse tütre sünni puhul haletses. Ema palus kaasatundjal heita korraks pilk vankrisse: «Vaadake, kui ilus ja armas laps - tema sünd on tõeline õnn!»

«Jah, poisi sünd oleks meid vist isegi väheke ehmatanud - oleme juba tüdrukute kasvatamisega harjunud,» tunnistab ka pereisa Kaido. «Esimesena jookseb töölt koju jõudnud issile alati vastu kolmene tulesäde Madelain, kes on ainsana pärinud papa pruunid silmad ja ema energilisuse ning heatujulisuse.

Pereisa hääles kõlab uhkus, kui ta räägib oma toredast naisperest. «Materiaalne toimetulek? Ei ole kerge, aga saame hakkama,» ütleb ta. «Mida suuremad sissetulekud, seda suuremad väljaminekud,» leiab pereema.

Tema kinnitusel on nendegi pere jätnud seljataha rasked ajad, mil pereisa oli tööta. «Aga hoidsime ühte raskuste kiuste,» tõdeb ta. Ja linn on samuti suurt peret toetanud, näiteks maksnud kinni laste huviringide tasusid.

Vahel tuttavad imestavad, kuidas mahub lasterohke pere kolmetoalisse korterisse. «Aga päeval oleme ju ainult kolmekesi kodus - mina, Madelain ja Melisandra,» ütleb ema.

Üks unistus on Kaire Sinikaldal siiski - et neil oleks avar söögituba suure lauaga, mille taha mahuks istuma kogu pere. Ja oma majast mõtlevad ema-isa vahel ka, aga nad ei nurise praegusegi korteri üle vaikse Elva varjulisel puiesteel.

Mõõtmatu rõõm

See rõõm, mida lapsed toovad, pole üldse mõõdetav. «Emme, ma sain täna koolis mitu viit,» teatab üks. Teine räägib sellest, et huvikoolis või treeningul läks hästi. Kolmas lihtsalt kallistab.

Kümnene Meribel aitab emmel beebit magama uinutada ja laulab talle vahel terve lauliku ette. Igaks juhuks, kuigi tita on ammu magama suikunud.

Sellega on töölt koju tulev pereisa ammu harjunud, et kodus ootab ees väike jonn, mürgel või hoopistükkis laul. Viljandi kultuurikooli lõpetanud pereema haarab tihti kätte kitarri või akordioni ning laulab kõlaval häälel. «Tegin isegi sünnitusmajas laulukese,» ütleb pereema, kes leiab laste kõrvalt mahti lauluringis käia.

Kaire Sinikalda günekoloog Maie Pastik kinnitab, et nii positiivse suhtumisega emadega on lausa lust kohtuda. «Ei mina hästi usu, et Kaire enam sünnitama ei tule,» ütleb ta ja lisab muheldes: «Seitsmes ja üheksas laps tulevad pojad.»

Pereisa jääb günekoloogi jutu peale veidi mõtlikuks. Kaire Sinikalda aga naerab lustakalt ja ütleb: «Mine tea, ehk tuleb tõesti veel titeisu peale!»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.62