Pikemat aega ajakirjanikuna töötanud inimesed muutuvad paratamatult paranoiliseks. Enamasti kujunevad nende paranoia sihtmärgiks kõikvõimalikud riiki ning äri siduvad tehingud. Luul ütleb, et sageli on neis sobingutes midagi mäda.

Võtkem või näiteks Lõuna politseiprefektuuri hoone valimine - paranoiliselt võib luua üüratuid vandenõuteooriaid, ent tegelikult on kõik lihtsamast lihtsam. Politseiametil oli vaja leida veel selle sügise jooksul Tartusse maja uue Lõuna-Eesti prefektuuri tarbeks. Ehkki juurde on vaja palgata paarkümmend ametnikku, selgus järsku, et olemasolevad neli hoonet on sedavõrd sobimatud, et uue keskuse loomisega on suisa tuli takus.

Politseiamet moodustas seitsmeliikmelise komisjoni, liikmetest vaid kolm on tartlased.

Meestel oli vaja kiiresti otsustada. Nad käisid läbi üheksa kandideerivat hoonet kolmeteistkümnest. Neile ei sobinud majad, mille alumisel korrusel on vähem kui 500 ruutmeetrit büroopinda.

Büroopinda peab olema kokku vähemalt 4000-4500 ruutmeetrit, abiruumid vähemalt 1200, lao- ja hoiuruumid 700 (sellest köetav vähemalt 200 ruutmeetrit), autoremondikompleks ja pesula vähemalt 600 ruutmeetrit. Tartus on vähe pooltühje maju, mis vastavad neile tingimustele.

Sobimatud olid ka pakkumised ehitada prefektuurile päris uus hoone, sest asjaga on väga kiire - juba tuleval aastal peab uus prefektuur alustama. Kui prefektuur ei asu 2004. aasta 1. jaanuaril uutes ruumides, siis kuhu panna need paarkümmend lisanduvat ametnikku? Ajutisele kontoripinnale, kuniks kõiki politseiametnikke koondav maja valitud?

Etteseatud ruumitingimustele vastas vaid kaks kandideerinud hoonet - Tartu KEKi maja Riia tänavas ning Tähe tänava lõpus asuv büroohoone. Viimane ei sobinud, sest politseiameti pressiesindaja jutu kohaselt asub see tööstuspiirkonnas ning bussid ei sõida sinna küllalt sageli. Tartu KEKi hoone asukoht on aga suurepärane - alles tänavu hoonest välja kolinud turvafirmast on sinna jäänud nii relvakapid kui ka eeldus parimaks politseiraadiosideks terves Lõuna-Eestis.

Ehkki Tartu KEK asub peaasjalikult ehitusmaterjalide kauplustega asustatud äärelinnas, sõidavad bussid sinna sagedamini kui Tähe tänava lõppu. Ja last but not least - see maja asub Tartu arestimajale kõige lähemal, uurijatel pole vaja, vatijope seljas, arestimajas pätte üle kuulamas käia. Peab siiski lisama, et suur osa eeluuritavatest asub hoopiski Tartu vanglas.

Seega piisas konkureerivate pakkumiste puhul vaid osa hoonete läbijalutamisest, et saada lõplik selgus - Tartu KEKi maja on parim. Milleks veel rendihindu võrrelda, kui maksumaksja maksab.

Prefekt on aus mees. Ta tunnistas sõprust KEKi hoone omanikuga ja taandas end valikukomisjoni tööst, ehkki jääb selgusetuks, miks ta selle liikmeks üldse hakkas ning miks lähtub komisjoni esimees tema ettepanekutest. Otsuseid langetab peamiselt tallinlastest koosnev komisjon. Otsus on objektiivne.

Aga ikkagi, miks ma peaksin seda uskuma?

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1