Eesti Rahva Muuseumi majandusdirektor Ülo Siimets õngitses eile Raadi järvest vana autokummi ja esitles vene soldatitest jäänud gaasimaski

«See järv on prügi nii täis, et sinna ei saagi sukelduda,» tõrjub Raigo Sõmermaa, kes kamandab tuukreid Tartumaa päästeteenistuse Tõrvandi tugikomandos. Sõmermaa teadmised Raadi järve põhjas leiduvast salakavalast metallimaardlast pärinevad paari aasta tagant, kui ta ühes kolleegidega oli Raadil kurba ülesannet täitmas.

Kahtlased tünnid

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak rääkis, et Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ja ühes sellega muuseumi külastajate Raadile siirdumine tõstab uue muuseumi krundist sajakonna meetri kaugusel asuva järve puhastamise küsimuse varsti tõsiselt päevakorda.

Seni pole seda pakiliseks peetud, sest järv asub üsna kõrvalises paigas ja proovid on enam-vähem korras.

Raadi järvel paadiga sõitnud muusemumitöötajad kinnitavad, et nii sügavalt kui silm seletab on põhi üsna prügine. Osa vanu rehve hulpis eilegi veepinna lähedal.

Linnavolikogu liige Gennadi Suhhov on kuulnud vene ohvitseride jutte järve uputatud tünnidest, millest osa võib sisaldada ka raketikütust, mis söövitavate komponentide tõttu on inimestele ohtlik.

Järve põhjast on tünne leitudki - tõsi küll, tühje. «Teada on, et kontrollide või suurte ülemuste saabumisel oli prügi järve uputamine kõige lihtsam viis,» seletas Haak. «Miski ei välista, et seal all on ka täis vaate.»

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Helve Arukask nimetas, et linna valduses pole ühtki Raadi järve reostust puudutavat uuringut, neid pole tehtud. Ühes kümmekond aastat tagasi Meltsiveski veehaarde kohta tehtud uuringus on antud vaid järve põhja ristlõige.

Sellest nähtub, et vee sügavus ulatub seitsme-kaheksa meetrini, selle all on veel kuni kolm meetrit voolavat muda.

Oht põhjaveele

Suur sügavus ja halb nähtavus põhjakihtides on argumendid, miks osa asjatundjaid peab tarvilikuks järv puhastamiseks tühjaks pumbata. Näiteks ajutise vahetiigi ja torustiku abil otse Emajõkke.

Teine osa asjatundjaid peab järve tühjendamist riskantseks, sest põhjasetetesse võib olla kapseldunud ohtlikke aineid, mis muda liigutamisel taas valla pääsevad.

Lisaks kõigele kulgeb otse järve alt kruusaga täidetud ürgorg, mida mööda põhjavesi liigub Tartut joogiveega varustavate Meltsiveski allikateni. Järve põhjasetete liigagar torkimine võib tekitada olukorra, kus järv kipubki kuivaks jooksma nagu punnita vann.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2