Esmalt tõi see kaasa politsei korraldatud läbiotsimise Tartu linnavalitsuses, teiseks tekitas ebameeldivusi ettevõttele Linnaehitus ning selle börsil tegutsevale emaettevõttele Eesti Ehitus. Kolmandaks kahjustas kindlasti ka linna mainet. Nagu teada, andis linnavalitsus ehitusloaga nõusoleku ehitada kinnistule Väike-Turu 5 ligi 20 meetrit kõrgem hoone kui lubas detailplaneering. Jättes emotsioonid kõrvale, kuulub juhtunu uurimine volikogu revisjonikomisjoni pädevusse. Sellest hoolimata kutsuti kiirkorras kokku arengu- ja planeerimiskomisjon, mille esimees Verni Loodmaa on üks uurimise all oleva OÜ Kvintett omanikke, ja komisjoni nimel üllitati pressiteade linnavalitsuse tegevuse õiguspäraseks tunnistamise kohta. 30. augustil, mil pidi erakorraliselt kogunema revisjonikomisjon, ilmus Tartu Postimehes ühe staažikaima võimupoliitiku Väino Kulli arvamusartikkel «Kahuritega Tigutorni pihta». Erinevalt oma loo pealkirjast ja vastupidi aruka diskussiooni üleskutsele andis Väino Kull ise kahuritest tuld nii ajakirjanduse, ehitusekspertide, prokuröri kui ka sotsiaaldemokraatide pihta. Revisjonikomisjon sel päeval aga ei kogunenud, sest võimukoalitsiooni linnapoliitikutel oli vahepeal selgunud tähtsamaid asjatoimetusi. Kuidas see juhtus? Tigutorni-kriisi lahendamine väärib omaette käsitlemist, eelkõige vajab aga selgeksrääkimist Tigutorni üle lubatud mõõtude kasvamise lugu. Majaomanikud, kinnisvaraarendajad ja ehitajad teavad suurepäraselt, mis on hoone kõrgus. Samuti on neile teada linnaametnike võrdlemisi karm hoiak planeeringust kinnipidamise kontrollil. Pärast asja üleskerkimist ajakirjanduses on linnavalitsus olnud oma tegevust õigustava hoiakuga ning tunda on justkui solvatuse märke. Peamine õigustus on see, et hoone kõrgus 90 meetrit oli kõigile teada. Et tegu on väga ilusa hoonega ning 20 meetrit kõrge kaunistava teokarbikujulise osa mahavõtmine ei tule kõne allagi. Linnavalitsuse tegevus oleks nagu suunatud nende «aru- ja maitselagedate» ümberveenmisele, kes justkui sooviksid hoonet madalamaks jättes või keermeta ehitades arhitekti töö ära rikkuda. See võte on aga paljuski demagoogiline, sest keegi ei ole teinudki ettepanekut Tigutorni kärpida. Minule jääb hoopis arusaamatuks, miks linnavalitsus ei esitanud volikogule ja avalikkusele planeeringu muutmise ettepanekut. Planeeringute avalik arutelu ongi selleks, et tagada uuele ehitusele avalikkuse nõusolek ja usaldus. Avalik väljapanek annab kõigile asjast puudutatud isikutele võimaluse esitada avalik protest, kui neid miski hoone juures häirib. See välistab hilisemad kentsakad planeeringust sündivad kaebused politseile või prokurörile. Kes andis nõu? Muidugi võib öelda, et planeeringu muutmise protseduur on pikk ja kohmakas, kuid antud juhul oli planeeringu muutmiseks aega pool aastat. Kõik protseduurid oleks saanud läbi viia ning hoone oleks rajatud ilma vaidlusteta. Seoses Tigutorni ehitusloaga on räägitud põhiliselt hoone kõrgusest, mis ületab tunduvalt detailplaneeringus lubatut, aga erinevusi on teisigi. Näiteks on detailplaneeringus tornelamu-ärihoone lubatud katusekalle 0–10 kraadi, mis sisuliselt tähendab lamekatust ja välistab Tigutorni-taolise arhitektuuri. Detailplaneeringus on tornelamu-ärihoone lubatud suurim ehitusalune pindala 580 m², Tigutorni ehitusloas on selleks märgitud aga 2340,96 m². Samuti on Tigutornil projekti järgi vähemalt 24 korrust. Kas nende vasturääkivuste kõrvaldamise ajaks peab ehituse seiskama, jäägu asjaomaste ametimeeste otsustada, aga linnavalitsus peab esitama volikogule ettepaneku planeeringu muutmiseks. Juhul kui ehitajale sünnib sellest mingit kahju, on tal põhjust olla tõeliselt pahane meie linnavalitsuse ebaprofessionaalse asjaajamise peale. Lõpuks on jäänud õhku küsimus: kes oli see isik, kes andis linnavalitsusele ebapädevat ning eksitavat nõu, et hoone võib julgelt ehitada 20 meetrit kõrgema? Läinud aasta 5. juulil linnavalitsuse korraldusega väljastatud projekteerimistingimused võimaldavad ehitada kuni 70 meetri kõrguse põhimahuga hoone, mille tehnoruumide, treppide ja vaatetorni osa võib väiksemas mahus ulatuda üle detailplaneeringus lubatud piiri. Mida väikse mahu all silmas peetakse, ei ole projekteerimistingimustes öeldud. Korralduse eelnõusse on keegi kirjutanud järgmise märkuse: «Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusele nr 69 § 23 lg 3 loetakse hoone täiskõrguseks hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.» Selle sätte väljarebimine ehitustehniliste andmete loetelu määrusest ongi saanud õigustuseks ja kattevarjuks planeeringu rängale rikkumisele. Nimetatud määruse § 23 pealkiri on «Ehituse maht» ning selles on selgitus, kuidas määrata hoone mahtu, mitte aga hoone kõrgust. Keegi on siin oma juriidilisi teadmisi tahtlikult kasutanud avalikkusse eksitamiseks. Et sellisel viisil hoone kõrgust ei määrata, teab iga ehitaja, arhitekt ja planeerija. Õpetlik lugu
> Loe edasi |
