Tartus elab üheksa üle saja-aastast inimest 08.08.2006 12:42
Tartu linna vanim elanik on Veeriku linnaosas elav Mahta Rešetnikova, kes
tänavu veebruaris sai 102-aastaseks.
Lillekimp
Täna saab 100-aastaseks Annelinnas elav Herta-Emilie Jeerik.
Linnavalitsuse registriteenistusest öeldi raadiole Tartu FM, et koos tänase
juubilariga on Tartus üle üheksa üle 100-aastast inimest. Neist seitse on naised
ja kaks mehed.
Sel aastal saavad 100-aastaseks veel viis Tartu elanikku, nende hulgas on
vaid üks mees.
Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse ütles
raadiole Tartu FM, et kõigile saja-aastastele ja vanematele viib osakonna
töötaja sünnipäevaks 500 krooni ja lilled.
Pikaealisi käib regulaarselt õnnitlemas ka eksmeedikute ühing Halastus.
Registriteenistuse andmetel on Tartus täna 99 013 elanikku.
4,5-protsendine inflatsioon on tõsine väljakutse Eestile,
sest majanduse struktuur muutub ja pole võimatu, et peagi tuleb teha
samalaadseid radikaalseid samme, mis üheksakümnendate alguses sillutasid tee
praeguse majanduskasvuni, märgib Postimees oma juhtkirjas.
Igor Kotjuh kirjutab, et meil on sündinud eestivene kultuur, ent selle viljad
saavad kesise vastukaja osaliseks. Vene meedial on mugavam käsitleda
teada-tuntud kangelasi. Eestikeelne meedia pühendab eestivene
kultuurisündmustele ruumi harva. Nii võiks eestivene intelligentsi võrrelda
setudega, kes samuti on pidanud võitlema oma identiteedi eest.
Suitsetaja süüdistamine aja raiskamises on sama, mis
kolleegile lauakombeid õpetada. Sestap näibki säärane kompromissitu võitlus
tervislike eluviiside eest välja pigem väiklase võimutsemise kui õilsa algatusena, leiab Postimehe ajakirjanik Sigrid Tappo.
Viimaste aastate tiitlivõistlustel on niinimetatud
turvaprojektidele kulutatud müstiliselt suuri rahasummasid. Selle taustal
arutleb Postimehe ajakirjanik Deivil Tserp, kas sport ikka tähendab rahu.
