| |
|
 |
Päevasel ajal talutava koormusega Sõpruse ristmik muutub argihommikutel autojuhtide vintsutajaks.
Foto: Lauri Kulpsoo |
|
Sõpruse ristmikule tulevad peagi foorid
(23)
08.08.2005 00:01
Martin Pau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu linnavalitsus kavandab järgmiseks aastaks Kalda tee, Sõpruse puiestee
ja Pika tänava ringristmiku ümberehitust harilikuks fooridega reguleeritavaks
ristmikuks.
Sõpruse ristmiku projekteerimiseks juulis välja kuulutatud konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on 22. august. Projekt, mis haarab ka Sõpruse-Anne, Sõpruse-Jaama ja Kalda tee – Ihaste tee ristmikku ning Sõpruse puiesteed ja Kalda teed, peab valmima 30. oktoobriks. «Soovime, et ehitus algaks ja lõpeks järgmisel aastal, aga see sõltub eelarve kujunemisest,» sedastas linna teedeteenistuse juhataja Mart Joosep. Joosep ei soostunud ennustama ehituse maksumust, kuid tõi võrdluseks Puusepa-Näituse-Vitamiini-Ilmatsalu-Veeriku-Lunini ristmiku kavandatava ümberehituse umbkaudse maksumuse: 15 miljonit krooni. «Sõpruse ristmikul on mahud kindlasti suuremad,» lausus Joosep. Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Peep Margus tõdes, et enne ehituspakkumiste küsimist on ümberehituse hinna üle arutlemine tänamatu töö, kuid kalliks läheb see kas või suure hulga fooride pärast. Vanasti kõlbas küll inimaalselt saab Sõpruse ristmiku Marguse rehkendusel reguleeritud 28 kolmest või kahest tulest koosneva fooripeaga, millest 12 oleksid autodele ja 16 jalakäijaile. Projekteerimine võib aga näidata, et tarvis on koguni 32 fooripead. Marguse sõnul on Sõpruse ristmiku põhiprobleem vähene läbilaskvus. Tipptundidel, eriti hommikustel tipptundidel lööb selgelt välja, et ringristmiku vorm on seal end täielikult ammendanud. «Teatud liikluskoormuseni töötab ringristmik väga hästi,» selgitas Margus. «Tihti saavad autojuhid sõita sinna peatumata ja peavad jälgima ainult vasakult poolt tulijaid. Samas on väga kehvas seisus jalakäijad.» Peapõhjus, miks tipptundidel tekivad suured ummikud, peitub Marguse hinnangul tõigas, et üksainus ringile sõitnud auto võib sundida peatuma kümneid teisi. Autode hommikune peamine liikumissuund on Kalda teelt Sõpruse sillale. Sel trajektooril liikujad lõikavad aga läbi nii Sõpruse puiesteelt kui ka Pikast tänavast tulijate pääsu ristmikule. «Kavalpead kasutavad ummiku vältimiseks sellist nippi, et sõidavad läbi Eedeni parkla ja Neste tankla Sõpruse silla mahasõidule, sest sillalt tuleb hommikuti võrdlemisi vähe autosid,» kirjeldas Margus. «Need juhid võivad kiirendada küll enda edasipääsu, aga lõikavad järjest läbi kolm teeotsa: Kalda tee, Sõpruse puiestee ja Pika tänava oma,» lisas ta. Jalakäijate ülekäigukoht on praegu vahetult ringristmiku juures vaid Sõpruse silla peale- ja mahasõidul. Teistest tänavatest ülesaamiseks tuleb kõndida mitusada meetrit ringi. Aga ka Sõpruse silla otsal on raske üle tee saada. «Seal on ka küllalt palju tagant otsasõite, sest ringi mahasõidul kiputakse kiirendama,» arutles Margus. «Kui siis üks juht otsustab olla viisakas ja jalakäija läbi lasta, on õnnetus kerge tulema. Kui aga Sõpruse sillal on avarii, on automaatselt umbes ka kõik teised sillad.» Ootel ka Riia ring Peep Margus nentis, et kaugel normaalsest, iseäranis õhtusel tipptunnil, on olukord ka Riia ja Ringtee tänava ringristmikul. See on aga osa riigimaanteest ning sõltub puhtalt maanteeameti rahakoti paksusest ja valikute rittaseadmisest. «Sinna on planeeritud kaks tasandit, nii et Luhamaa maantee läheks alt ja Valga suund ülevalt,» kõneles Margus. «Kuid kõige optimistlikum prognoos, mida mina olen ehituse alguse kohta kuulnud, on aasta 2007.» Ülejäänud kahel suuremal ringristmikul – Ilmatsalu
tänava ja Viljandi maantee otsal – on liiklus Marguse kinnitusel piisavalt
rahulik.
|
