Lennukis sõbrunenud kaks rootslast aitavad Rootsist ja Eestist kokku koguda ligi kümme miljonit krooni, et ehitada Tammistu mõisasse puudega laste ja nende perede rehabilitatsioonikeskus.

«Olen alati arvanud, et tähtsad on ka oma ettevõtte välised asjad,» ütles Elvasse kümme aastat tagasi triiksärke õmbleva ettevõtte rajanud AB Stenströms Skjortfabrik omanik Anders Bengtsson.

Eesti elu lähemalt tundma õppinud, tahtis ta siin midagi teha puudega laste heaks. Hea idee sai ta lennureisil, kui sõbrunes Göteborgis töötava puudega laste ja nende perede nõustamise keskuse Ågrenska rajaja ja direktori Anders Olausoniga.

Pärast külaskäiku Ågrenska keskusse otsustasid Bengtsson ja Olauson koos otsida võimalusi samasuguse keskuse tegemiseks Eestisse.

Hea idee, hea koht

Leidnud Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Tartu Ülikooli kliinikumist koostööpartnerid, ostis Bengtsson sihtasutusele Eesti Agrenska Fond Tammistu vana mõisa.

«Tammistu on väga hea koht,» ütles sihtasutuse Eesti Agrenska Fond nõukogu esimees Anders Olauson. «Mõisahoonel, nagu kõigil vanadel majadel, on hea hing. Seal olles tunnevad inimesed end hästi.»

Eile arutasid Olauson ja Bengtsson sihtasutuse Eesti töötajatega edaspidist tegevuskava. Tänavu tahetakse valmis saada hoone projekt, muinsuskaitse all olevast mõisast rehabilitatsioonikeskuse ehitamine läheb lahti järgmisel aastal.

Olausoni sõnul ei saa enne projekti valmimist rääkida ehituse täpsest hinnast, esialgsete arvestuste järgi läheb vana hoone renoveerimine maksma kümme miljonit krooni.

«Loodetavasti tuleb ehitusraha paljudest Rootsi ja Eesti ettevõtetest,» märkis Bengtsson. Harida tuleb paljusid

«Üks asi on mõisa renoveerimiseks raha otsimisel abistamine,» ütles Olauson. «Selles osas aitame eestlasi kindlasti. Teine asi on aga juba valmis keskuse rahastamine. On normaalne, kui selleks leiab raha Eesti riik.»

Sihtasutuse Eesti Agrenska Fond juhatuse esimehe professor Tiina Talviku sõnul on keskuse rajamiseks olemas sotsiaalministeeriumi moraalne toetus. Tulevikus hakkab haigekassa ostma keskuselt puudega laste abistamise teenust.

Eestis elab ligi 5000 puudega last. «Meil puudub praegu perekeskne terviklik nõustamissüsteem,» ütles sihtaustuse Tartu Ülikooli Kliinikum lastekliiniku rehabilitatsiooniarst, Eesti Agrenska nõukogu liige Tiina Stelmach.

Puudega lapse sünd pöörab pere elukorralduse segi, selgitas ta. Sellepärast vajavad infot ja selgitustööd nii vanemad, pere teised lapsed, vanavanemad kui ka sõbrad-tuttavad, samuti õpetajad ja arstid-õed.