Asko Tamme: elame üle muutumise aegu

Kõige iseloomulikum on jalgadega hääletamine. Lugejad ei tuleks, kui midagi oleks selgelt valesti. Et meie mullused laenutuse numbrid on peaaegu samad nagu ülemöödunud aastal, siis see tähendab, et ei ole vaja palju hädaldada.

Kas lugejad tõesti millegi üle ei nurise?

Nurinad tulenevad vanast kitsaks jäänud majast: raamatuid on liiga vähe, järjekorrad on liiga pikad, trepid on liiga kõrged, liiga vähe raamatuid on välja pandud. Tagasiside poolest on väga oluline ka see, kui inimesed tulevad tänaval ütlema, et tubli, tore raamatukogu.

Kui olulised on raamatute laenutamise kõrval igasugused üritused?

Me ei kutsuks kirjanikke, näitlejaid või lihtsalt huvitavaid inimesi lugejatega kohtuma, kui teaksime ette, et üritusele tulevad ainult oma maja töötajad ja lugejaid peaaegu ei tulegi. Lugejad, ma loodan, on harjunud meie üritustelt ootama head kvaliteeti.

Mis teeb raamatukogust raamatukogu?

Loomulikult on meie põhiöö laenutamine, raamatukogu jääks igatahes raamatukoguks ka siis, kui ei korraldataks ühtegi üritust.

Samal ajal oodatakse meilt ka seda, et teeme tööd koolilastega, et anname kirjanikele võimalust oma raamatuid esitleda, ja palju muud.

Raamatukogu ei ole ainult raamatud, vaid töö, mida raamatukogu teeb raamatute ja oma lugejatega. Kui võtaksime lihtsalt hunniku raamatuid, siis see ei ole veel raamatukogu. Raamatukogu on ka inimesed, kes seal käivad, ja inimesed, kes seal töötavad.

Mis saab kohvikust Vaikne Nurgake, sest kümme aastat seda pidanud osaühing on esitanud loobumisavalduse alates 1. juulist?

Ma katsun seda kohvikut hoida võimalikult sellisena, nagu ta seni on toiminud.

Linnaraamatukogu 95. aastapäeva ürituste hulgas 8., 9. ja 10. aprillil on ettekandekoosolek, kuhu tuleb kõnelema teiste hulgas Kopenhaageni keskraamatukogu direktor Pernille Schaltz, kes on võtnud oma raamatukogus tarvitusele uusi, diskussiooni tekitanud võtteid. Mida nimelt?

Ta vaatas Taani raamatukogude viimaste aastakümnete statistikat ja leidis, et laenutuste hulk on kogu aeg suhteliselt vähenenud. Rahvastik on kasvanud, inimestel on üha rohkem vaba aega, aga laenutuste arv ei ole võrdväärselt kasvanud. Samal ajal tunneb Taani uhkust, et neil on üks maailma parimaid raamatukogusüsteeme.

Schaltzi arvates on raamatukogud loorberitele puhkama jäänud. Aja jooksul on need kujunenud raamatuladudeks. Ka tuleks raamatud tema meelest välja panna hoopis teistmoodi.

Teiseks, kui muutub kõik, millega inimene päevast päeva tegeleb ja millega ennast kursis hoiab, siis peab ka raamatukogu ennast muutma.

Näiteks on tekkinud noored inimesed, kes käivad kogu aeg ringi, kõrvaklapid peas, kuulates vahetpidamata muusikat. Kas raamatukogu peaks neile kogu aeg raamatuid nina alla toppima ja rääkima, et raamat on hästi tore, loe parem raamatut, mis sa rikud kõrvakuulmist?

Kas teisi võimalusi ei ole?

On küll. Üks võimalus on see, et me tekitame niisuguse muusikakogu, mis ka neid huvitab. Schaltzi andmeil on Taani raamatukogudes muusika ja filmide laenutus jäänud oluliselt tagaplaanile võrreldes muusika ja filmide kohaga inimeste igapäevateadvuses.

Et inimesed kasutavad suure osa oma ajast, energiast ja intellektuaalsest ressursist muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks, siis peab raamatukogu sellega kaasa minema ja mitte tegema nägu, et see ei ole meie mure.

Schaltz tuli välja ka ettepanekuga, et raamatukogudes peaks olema vähem raamatuid, ja need peaksid olema teisiti paigutatud. Mitte riiulis, seljad väljapoole, vaid nad tuleks välja panna nagu müügilettides, näoga väljapoole.

Kui suure osa annavad Tartu linnaraamatukogu laenutustest muusika ja film?

Meil oli möödunud aastal 70 000 muusika ja filmi laenutust ning ühtekokku oli laenutusi 1 260 000. Nii et see osa oli umbes 5 protsenti. Näiteks Helsingi raamatukogus oli filmi ja muusika laenutusi umbes 20 protsenti laenutustest.

Kuidas on veebivärgiga? Kas Tartu linnaraamatukogu on sellel alal võrdne Soome ja Taaniga?

Enam-vähem. Meil oli möödunud aastal suurejooneline ümberkorraldus, jagasime veebilehe tegemise ülesanded rohkematele inimestele. Praegu on kolmandik töötajatest võimelised ise oma vastutuse piires raamatukogu kodulehekülgi täitma. Interneti kaudu saavad kõik lugejad ka raamatuid tellida.

Mullu hakkas üha enam lugejaid mõistma, et linnaraamatukogus on võimalik laenutada igast harukogust iga raamatut ja iga raamatut igasse harukogusse tagasi viia. Toimis see juba ammu, aga nüüd on hakatud seda rohkem kasutama.

Mida tõstaksite raamatukogu 95. aastapäeva tähistamise üritustelt veel esile peale ettekandekoosoleku 9. aprillil kell 12 Treffneri gümnaasiumis?

Täna kell 18 on meie saalis Peeter Oleski ajalooline lustmäng, mida Eesti Kirjanduse Selts etendas esimest korda oma juubeli ajal.

9. aprillil töötavad meil raamatukogus asendajatena kuus kolleegi Tartu Ülikooli raamatukogust ja mõned mujaltki. Kell 18 on saalis näiteks Kivisildnik, Jürgen Rooste, Andreas W – need võiksid küll olla autorid, keda tullakse kuulama ja vaatama.

Ja 10. aprillil on saalis algupärase lastekirjanduse päev. See on traditsiooniline üritus, me oleme katsunud igal aastal sinna leida midagi sellist, et saaks tõsiselt rääkida lastekirjandusest.

Kunstimuuseumi direktor Reet Mark märkis oma intervjuus, et ei taha vastamisega ära sõnada, kuid ütles siiski: raamatukogu saab muuseumiga ühise hoone raamatukogu kõrvale parkla kohale. Mida kostate?

Mina ei taha ka ära sõnada. Praegu on moodustamisel linna ja kultuuriministeeriumi ühiskomisjon, kes hakkab raamatukogu ja kunstimuuseumi soove ja vajadusi kokku ajama ühtseks ruumiprogrammiks. Kultuuriministeerium on teinud detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Ma arvan, et linnavalitsus peaks komisjoni sellel teisipäeval ära moodustama.