Sangari õmblusvabriku nobenäpud tegid kaheksakümnendatel aastatel üle tuhande paari pükse päevas ja suur osa neist olid teksad.
Sangari teksapüksid Foto: Margus Ansu
Kui välismaalt õnnestus saada päris teksariiet, siis said riiklikule
varustussüsteemile ja kaubamajade letialustele lähedal seisvad
seltsimehed endale ka Sangari päristeksasid.
Ent suurem osa Sangari
teksadest tehti ikka suure kodumaa kangadisainerite töö tulemusena
valminud orbita nimelisest materjalist.
Kaheksakümnendate algupoolel kõlbas tartlastele ka selline püks, ent mida rohkem hakkas tulema saadetisi välismaa onudelt ja mida innukamaks muutusid hotellide ümbruses luusivad ärikad, seda suuremaks muutus põlgus «sangarite» vastu.
Orbita-kangast «sangarid» muutusid sõimusõnaks, sest ei olnud üldse ehtsast kuluvast kangast. Need imiteerisid päristeksamaterjali ja andsid mõista, et kandjal pole kaubandusvõrgus sidemeid.
Tartu Postimees alustab homses lehes kümneloolist sarja legendaarsetest Tartu toodetest. Esimeses loos tuleb juttu Sangari teksadest, teises aga Tartu botastest.
Ootame kommentaariumi lugejate emotsioone nii seoses Sangari teksade kui ka Tartu botastega, et kasutada saadud mälestusi järgneva botasteloo tegemisel.
Kõik tänased
