Tartu Postimees > Arvamus
Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Raimu Hanson: Naised üle kõige 08.03.2007 00:01 Raimu Hanson, Tartu Postimees   Raimu Hanson Paljudesse kalendritesse üle kogu maailma on 8. märtsi lahtrisse märgitud naistepäev. Naised peavad selle eest tänama kommuniste Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkinit. Kui nad – esimene aastal 1909 ja teine aastal 1910 – poleks õhutanud tähistama seda päeva rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana, jääksid eevatütred kevadkuu algul ilma aadamapoegade tähelepanuavaldustest. Ja paljud lilled võiksid hellitada lootust kasvatada oma seemned küpseks ning levitada niimoodi oma ilu üle kogu maailma, kui poleks Rosa ja Clara algatust. Tulbi-, roosi- ja teiste lillede kasvatajad teevad täna hea lõikuse. Täna elavneb pisut igasugune äriline tegevus. Kommunistlikule algatusele risti vastupidi voolab palju raha kapitalistide tasku. Vastu saavad mehed meelerahu ja naised meelitatu meeldiva tunde. Mõned mehed kingivad naistepäeva silmas pidades naistele meelelahutust. Näiteks viivad tantsima ja ööklubidesse, mis on mõistagi täna «naistele südaööni tasuta», nagu võib reklaamidest lugeda. Pillimeestel on selle päeva ümbrus tavalisest enam tööga koormatud, sest lisaks tantsumuusika tegemisele on tarvis esineda kontsertidel. Ühest naistepäevakont­­serdist Vanemuise kontserdimajas sain tänu priipääsmeid jaganud korraldajate lahkusele osa minagi. Kontserdi «Meestelt naistele» esimesed kaks staari olid Vello Orumets ja Jassi Zahharov. Neid repertuaari poolest nagu öö ja päev erinevat lauljat ühendas tõik, et mõlemad esitasid oma laulud fonogrammi saatel. Kuid eks see ole ju publiku kergelt tillist tõmbamine, kui laval on trummikomplekt ja teised märgid peatsest ansambli saabumisest, laulumees aga teeb oma südamlikku ja meisterlikku tööd ihuüksi. Seda enam, et kontserdi viimases osas astus kuulajate ette 1970. aastate lõpul tegutsenud Repriis poolenisti uues koosseisus. Muusikud oleksid ju võinud naistepäeva puhul pisut enam vaeva näha ning Orumetsa ja Zahharovi laulude saatmise ära õppida. Naistepäeva on oma lühikese kontserdituuri pealkirja lisanud ka lauljad Maarja ja Koit ning kitarrist Francis Goya. Kindlasti toovad nendegi etteastumised rõõmu paljudele, kuid et ma pole neid kuulnud ja näinud, siis ei julge täie rauaga soovitada. Nõudlikumaid, muusikas kogenumaid naisi – need tunneb ära sellest, et nende silmadesse lööb sõnade ooper, ballett ja sümfooniaorkester kuulmisel iseäralik sära – soovitan aga soojalt viia Vanemuise teatrisse «Hoffmanni lugusid» vaatama. Kõlbab ka järgmistel nädalatel minna, kui esietenduseks 10. märtsil peaksid olema juba kõik piletid müüdud. Selles lavastuses on üht-teist ka meestele, kes liigitavad enam kui kolme duuriga ning salmi ja refrääni vaheldumisest keerulisema ülesehitusega muusikat tapva kääksutamise hulka. Nimelt ei pea maailmakuulus Moskva lavastaja Dmitri Bertman paljuks näidata üht peaosalist Olympiat esitamas vokaalselt rasket aariat, kleidisaba nabani üles tõstetud. Ja kolmandas vaatuses võtavad peaosalised Giulietta ja Hoffmann sisse kogunisti ratsaasendi. Niisiis, täna on naistepäev. Aga kuhu jääb meestepäev? Miks on naised võrdsemad kui mehed? Kuhu jäävad Rosale ja Clarale armas vabadus, võrdsus ja vendlus? Ei mingit võrdsust! Ei mingit vendlust! Õelus, puha õelus! Kas soovitad lugu teistele lugejatele? Hinne: 3