Berry Farmingu juhataja Aare Milleri sõnul otsib ettevõte endale tehase rajamiseks sobilikku välispartnerit, kes tagaks nii kindlad toodangu müügi kanalid kui ka tarviliku teadmistepagasi.

Huvi tehaseprojektis osalemise vastu on ilmutanud Prantsuse moositootja Meilleur Confiturier ning ka üks Saksa astelpajutoodete valmistaja.

Esialgse kava kohaselt pidanuks tehas valmima juba sel aastal, ent plaanide elluviimine on edasi lükkunud. «Oleme oma tehase rajamist pikalt edasi lükanud, sest korralikku tootmist ei saa panna käima silmad kinni,» tunnistas Miller. Sobiv krunt on Berry Farmingu omanikel, vendadel Ivar, Aare ja Raivo Milleril Tartu külje all Valga maantee ääres olemas.

Universaalsete seadmetega tehas ei toodaks Milleri kinnitusel pelgalt moose ja mahlu, vaid ka siirupeid, magustoidukastmeid ja püreesid. Piimatööstuste tarbeks saaks seal teha näiteks jogurti lisaainet. Ehkki baastooraineks oleks astelpajumari, saaks tehases Milleri kinnitusel teha ka segumoose ja -mahlu.

Tehase sisseseade läheb maksma 25–35 miljonit krooni, koos hoone ehitusega kulub 50–60 miljonit krooni.

Uus toidulisand

Berry Farming on seni teenustööna tellinud ning müünud astelpajumahla ja -moosi, firma värskeimaks tooteks on astelpajumarjadest vitamiine ja mineraalaineid sisaldav toidulisand, mida lisatakse näiteks jogurtile, pudrule või hapupiimale.

Toidulisandit laseb Berry Farming toota teenustööna Soomes. «Niiskuse eraldamiseks marjadest on vaja infrapunakuivatit, mida meil ei ole,» selgitas Miller.

Berry Farming väärindas mullu moosiks või mahlaks umbes 80 tonni marju, sellest lõviosa läks Soome. Stabiilset, suuri müügimahte lubavat turustuskanalit ettevõttel seal praegu Milleri kinnitusel siiski veel pole.

Tema sõnul on ettevõtte moosid saanud kiita messidel Saksamaal, Peterburis ja Moskvas, ent pikaajalist tulu võimaldavaid lepinguid pole.

Põõsad ilma turuta

Astelpajukasvatus Eestis on hea näide sellest, mis juhtub siis, kui hakata tegelema uue asjaga kampaania korras ja heas usus. Üheksakümnendate aastate lõpus suutsid istikumüüjad panna sajad farmerid uskuma, et astelpajumarjakasvatus on tulus äri.

Kui esimesed saagid käes, avastasid aga astelpajukasvatajad, et marju pole kuhugi panna. Osa neist ei visanud aga püssi põõsasse ning asus aktiivselt otsima võimalusi marjade töötlemiseks. Sündisid moosid ja mahlad.

Ometi on selgunud, et astelpajumarja kasvatamise ja väärindamise peale ei ole tulnud sugugi pelgalt eestlased – Miller näitas tervet rida välismaiseid astelpajutooteid kompvekkidest liköörideni.

Eelmisel aastal jäi Millerite 5,5-hektarilises istanduses osa saagist põõsa otsa, nii nagu sadades teisteski astelpajukasvandustes.

Eestis kasvas eelmisel aastal Milleri kinnitusel tuhandeid tonne astelpajumarja, sellal kui turgu jagus vaid paarisajale tonnile. Berry Farming ise kogus oma põllult või ostis teistelt tootjatelt kokku ja müüs töödelduna või töötlemata Milleri väitel sadakond tonni.

Krediidiinfo andmetel teenis Berry Farming 2004. aastal 4,8 miljoni kroonise müügitulu juures 91 000 krooni kasumit.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5