Fortum Tartu nõukogu liige ning 40 protsendi aktsiate omanik Tiit Veeber tõdes, et kuna linnalähedase Möllatsi turbamaardla pärast peetud kohtulahingud on lõppenud, on turbapõletuse hüppelisele tõusule roheline tee.

Kui seni on turvas ja puit moodustanud Fortum Tartu katlamajade küttest kumbki umbes 25 protsenti, siis selle aasta jooksul langeb puidu osakaal Veeberi rehkendusel vahemikku viis kuni kaheksa protsenti.

Lohkvas asuvas Anne katlamajas ja Ropka katlamajas põletatav turvas läheneb seega viiekümnele protsendile kütuste kogumahust.

«Puit kadus ise vaikselt,» lausus Veeber. «Puidu hind tõusis kohati juba maagaasist kallimaks ja sellega kütmine kipub minema mõttetuks.»

Stabiilsem hind

Fortum Tartule kuuluv Tartu Jõujaam sai riigilt Tartu vallas asuvasse Möllatsisse kaevandusloa 20 aastaks. Igal aastal tohib Tartu Jõujaam maardlast üles võtta 50 000 tonni turvast.

Puudu jäävad tuhanded turbatonnid ostab Tartu Jõujaam sisse firmadelt, kes kaevandavad turvast Luunja vallas Laukasoos, Põlvamaal Rasinas ning Ida-Virumaal Puhatu soos.

«Transpordikulu väheneb tänu Möllatsile oluliselt,» rääkis Veeber. «Puhatusse on edasi-tagasi 300 kilomeetrit. Vedu moodustas Ida-Viru turba hinnast peaaegu veerandi, Möllatsist tuues on see kõigest viis-kuus protsenti.»

Kuid küsimusele, kas soojatarbija võiks tänu suurele kulude kokkuhoiule oodata nüüd soojahinna alandamist, vastas Veeber ei. Tema väitel on Möllatsi maardla raadamisse, kraavitamisse ja masinate ostu maetud 20 miljonit krooni ning ainus allikas selle tagasisaamiseks on soojuse müük.

«Möllatsi maardla pakub aga meile stabiilsust pikkadeks aastateks,» kinnitas Veeber. «Kui meist sõltumata mingeid sigadusi ei sünni, on praegune soojahind stabiilne pikaks ajaks.»

Veeber ei söandanud siiski täpsustada, kas alates läinud aasta märtsist Fortum Tartu klientidele kehtiv soojuse megavatt-tunni hind 403 krooni (firmadele 453 krooni) on täpselt sama ka viie aasta pärast.

FI, Veeriku ja Tähtvere linnaosa kütva ASi Eraküte Tartu tarbijaile kehtib alates 2001. aastast sooja hind 411 krooni MWh.

Erakütte Tartu osakonna juhataja Enn Pärnamäe nentis, et puidu hinna pidev kasv teeb teda murelikuks, sest hakkpuidu ja puidujäätmete osa firma soojatoodangus on aastas keskmiselt 45 protsenti. Ülejäänu katab maagaas.

«Puidu ja gaasi hind on juba peaaegu võrdne,» kinnitas Pärnamäe. «Ootame, mis edasi saab. Praegune puidutarneleping kehtib meil mai lõpuni.»

Eraküte võib hinda tõsta

Pärnamäe sõnul pole puidu asendamine gaasiga, kui nende hind peaks võrdsustuma või puit isegi kallimaks muutuma, näpuliigutuse küsimus.

Puitu kui taastuvat energiakandjat saastetasu kvootides ei arvestata. Maagaasil tähendab aga CO2 kvoodi ületamine trahvide maksmist või vajadust osta kelleltki vaba kvooti.

Nii tuleb kalkuleerida, kas kokkuvõttes pole siiski odavam kütta kalli puiduga ja maagaasi osa suurendamisest loobuda.

«Ma ei saa täna öelda, et sel aastal tuleb meil hinda tõsta, aga ma ei saa ka lubada, et hind ei tõuse,» nentis Pärnamäe.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5