Alam-Pedja looduskaitseala kavandatav laiendamine ligi 2400 hektari võrra ja piki Võrtsjärve äärt joonistatud tulevased Natura 2000 alad puudutavad Rannu vallas ligi 150 maaomanikku.

Eesti valitsus peab 1. maiks esitama Euroopa Liidule ohustatud loomade, lindude, taimede ja nende elupaikade kaitseks loodud üleeuroopalise võrgustiku Natura 2000 Eesti valikud. Eelvaliku alade omanikele andis keskkonnaministeerium 12. veebruarist 5. märtsini aega oma jah-sõna või vastuväite esitamiseks.

Selgusetu olukord

«Pidasime rahvakoosolekuid ja püüdsime asjasse selgust tuua,» ütles reedel Rannu valla maaomanike laias laastus eitava vastuse Tartumaa keskkonnateenistusse viinud Rannu vallavanem Uno Rootsmaa.

«Üldine arvamus oli, et otsuse tegemiseks on liiga vähe aega ja infot. Omanikud ei tea kaitsealadele tulevaid piiranguid, nad ei saagi neid teada, sest piiranguid alles hakatakse välja töötama,» ütles ta.

Kõigele rannulased kriipsu peale ei tõmmanud: maaomanikud ja valla volikogu on nõus Alam-Pedja looduskaitseala laiendamisega riigi maale jääva Sangla soo võrra. Ülejäänud kahe kolmandikuga kavast pole maaomanikud ja jahimehed nõus.

«Alam-Pedja laiendus puudutab 70 maaomanikku,» märkis Uno Rootsmaa. «Neist vaid üks oli laiendamisega nõus, kuid seda tingimusel, kui ta saab oma mahavõetud metsaga maa asemele uue metsamaa.»

Rannulased soostusid Mustjärve, Võrtsjärve ja Võrtsjärve ääres umbes kahe kilomeetri pikkuse ala kaitse alla võtmisega.

Aga piki Võrtsjärve kallast kavandatud linnuhoiualad seaksid piirangud sealsetele kinnistutele ja sellega pole maaomanikud nõus.

Suurimat hämmingut on Rannu elanike hulgas tekitanud tõsiasi, et tulevaste kaitsealade hulka pole arvatud Tamme liivakivipaljandit. «Tamme paljand on Võrtsjärve ääres kõige suurem väärtus,» kinnitas Rootsmaa.

«Natura kaart oleks justkui nõukogude ajal joonistatud – tundub, et enne Tamme paljandit sai paljandite kaitse alla võtmise plaan täis,» lisas ta.

Reede õhtuks oli Tartumaa keskkonnateenistus saanud 109 kirja Natura 2000 eelvalikualadega seotud maaomanikelt. «Kirjad on veel läbi töötamata, saan anda vaid põgusa ülevaate neist,» ütles Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Marica-Maris Paju.

Kaks kirja saatsid maaomanikud, kes paluvad liita nende valdused Natura 2000 eelvalikualadega. Neli kirja on omavalitsuste ettepanekutega kavandatavate kaitsealade piiride korrigeerimiseks ja seitse kirja erinevatelt ettevõtetelt, kes soovivad piire korrigeerida, kuid mitte täielikult loobuda Natura 2000 aladest.

Kaheksa kirja tuli jahimeeste ühendustelt, nende saatjad soovitavad selgitada jahipidamisega seotud muutusi. Lisaks Rannu valla maaomanike kollektiivsele kirjale sai keskkonnateenistus kirja 27 maaomanikult, kes on oma maade Natura 2000 võrgustikku hõlmamise vastu.

Lühike otsustamisaeg

Natura-ala vastu on ka üks põllumajandusettevõte. «See firma on Natura 2000 protsessi tõttu saanud juba mitu aastat loodushoiutoetust niitmiseks, et säilitada luhaalasid,» märkis Paju. «See näitab selgelt, et inimesed ei saa aru, mis toimub. Ettevalmistusaeg oli liiga lühike.»

Mis saab maaomanikest, kes 5. märtsiks vastuväiteid ei esitanud? «Vaat see on selle liiga lühikese tähtaja häda,» vastas Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel. «Võiks arvata, et nad on siis asjaga päri. Kõigepealt luuakse ajutine kaitseala, aasta jooksul räägitakse kõik asjad maaomanikega täpselt läbi.»

Ta kinnitas, et vastu maaomaniku tahtmist ei saa Natura 2000 kaitseala luua. «Kui keskkonnateenistus maaomanikuga kokkuleppele ei jõua, siis jäetakse see ala Natura 2000 võrgustikust välja,» selgitas Mandel. «Vastu omaniku tahet ei saa tema maale piiranguid seada.»

Villu Reiljan
Keskkonnaminister

Miks tahab riik saada maaomanikelt nõusolekut Natura 2000 eelvalikualade kohta, kui seni pole välja töötatud nendele aladele kehtestatavaid piiranguidki?

Enne, kui otsused pole tehtud, ei taha ma sellest rääkida. Natura 2000 on üldistes huvides. Normaalne, et maaomanikult küsitakse arvamust, nii nagu praegu tehakse.

Ebanormaalne on, et riik annab maaomanikule otsustamiseks aega kolm nädalat ning omanik peab tegema otsuse tulevasi piiranguid teadmata.

Piirangud tulevad erinevad, need sõltuvad sellest, mida kus kaitstakse. Selge on see, et Natura 2000 alade valimisse on huvide konflikt sisse projekteeritud. See on kogu Euroopas nii. Selge on ka see, et asjaga on kiire.

Mis saab siis, kui maaomanik on Natura 2000 ala vastu?

Asi räägitakse läbi. On olukordi, kus omanikul on raske vastu olla. On olukordi, kus ta saab vastu olla. Selge on see, et Natura 2000 alasid on kavandatud rohkem, kui neid tuleb.

Asi on veel otsustamata, ma ei taha sellest rohkem rääkida.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3