| Vedurimeeste ametiühingu esimees Heino Rüütel ütles intervjuus «Terevisioonile», et praegu on aktiivse streigini veel aega, kuid see on väga võimalik, vahendab ETV24. Üleeile kuulutati välja passiivne streik, mis tähendab, et vedurimehed ei tee tööd innuga ja suhtlevad rohkem ajakirjandusega. «Viis aasta oleme küsinud normaalset töö- ja puhkeaega ning palgakokkuleppe projekti, aga kahjuks tänase päevani seda projekti laual ei ole ja meil ei olegi millestki läbi rääkida,» rääkis Rüütel. Lisaks on tema sõnul Eesti Raudtee personalipoliitika päris kehval järjel, vedurimehed on kolmes ametiühingus ja erinevaid ametiühinguid koheldakse erinevalt. «Peamine on see, et ei ole normaalset koolitust ja suhtumist vedurimeestesse.» Kaido Simmermann ütles, et siiani on kahe vedurijuhtide ametiühinguga alati kokkuleppele jõutud ja kollektiivlepingud on tehtud aasta lõpuni. «Teiste ametiühingutega jõudsime kokkuleppele seitsmeprotsendises palgatõusus. Meie olukord on suhteliselt raske, meil on vähe kaubavedusid ja see on maksimum, mida me saame pakkuda.» Simmermann avaldas lootust, et ametiühingu inimesed saavad aru, et Eesti Raudteel on rasked ajad ja keegi ei hakka streikima. Vedurimeeste ametiühingu viimane tingimus oli kümneprotsendine palgatõus ja 12-tunnine tööaeg. Simmermanni sõnul on praegu enamasti tööaeg 8 tundi, sest kaubaveod on vähenenud. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Koondamiste kohta rääkis Simmermann, et sel aastal puudutab see 100 inimest ja just seetõttu, et mitmetes kohtades hakkavad inimesi asendama arvutid. Kui aga kaubaveod ei suurene, siis tuleb ka vedurimehi ja muid kaubaveo töötajaid koondada. «Need otsused teeme aasta teisel poolel.»
|
