Õlekõrs võib viia Maalt Kuule
(1)
08.02.2006 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Perenaistele on ämblikuvõrk lihtsalt üks suur tüütus,
kuid füüsikud, palun väga, ütlevad selle kohta – täiuslik
struktuur.
Mõte loodusest | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tarmo
Tubli Kristjan aga millal squashi mängima lähme?
|
|
«Jah, evolutsiooni käigus on loodus valmistanud hulga peaaegu täiuslikke struktuure,» kinnitas Tartu Ülikooli füüsika instituudi madalate temperatuuride labori teadurdoktorant Kristjan Saal. «Näiteks heinakõrred, putukate kitiinkestad ja ämblikuvõrgud on kõvaduse, jäikuse ja sitkuse poolest oma mastaabis saavutanud lõpliku lae.»Looduse saavutustest inspireerituna tegelevad Kristjan Saal, temaga samas laboris töötav teadur Tanel Tätte ja insener Valter Reedo biomorfsete materjalide loomisega ehk kopeerivad looduses levinud struktuure kunstmaterjalidega, et võimendada looduslike materjalide häid omadusi. Noorte teadlaste tegevust toetab Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS, millel on vastavasisuline uurimisprogramm. Töö algab nanotasemelt ehk materjali ehituse nippide väljaselgitamisega. Siis muudetakse näiteks kõrs esmalt süsinikuks ja hakatakse sellele kõrre ehitust jäljendades peale panema erinevaid keemilisi ühendeid. Miks on sellist asja tarvis? «Tugevusõpetuse järgi on heina- või õlekõrre ehitus ideaalne,» vastas Kristjan Saal. «Kui inimene oskab näiteks heinakõrre ehitust kopeerida veel tugevama materjaliga kui kõrres valdavalt olev tselluloos, siis saame tohutult tugeva ja samas kerge materjali.» Loodus on valmistanud ka materjale, mida inimestel ei olegi enam võimalik täiustada. Näiteks süsiniknano- torud – ainult süsinikuaatomites olevad imepisikesed, juuksekarvast tuhatkond korda peenemad torukesed, mis on terasest kolmsada korda tugevamad ja samas kuus korda kergemad. Nendest torudest kõrre struktuuri kopeerides ja asendades kõrres valdavalt oleva tselluloosi ülitugeva titaankarbiidiga, võiks teoreetiliselt ehitada Maa ja Kuu vahel sõitva lifti, mis ei murduks oma raskuse all katki. Uued materjalid See lift jääb ilmselt siiski tegemata, sest sellist asja pole tarvis. Kuid laborites välja töötatud biomorfsed uudsed materjalid on jala juba materjalitööstuse ukse vahele pistnud. Praegu toodavad jaapanlased aastas viis-kuus tonni süsiniknanotorusid, millest on võimalik teha imepeent, kuid ülitugevat niiti. Seda kokku kedrates saab valmistada köie, mis talub sadu kordi suuremat raskust kui sama läbimõõduga terasköis.
|
