Kirjad
08.02.2006 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Mõelgem laste tulevikule Osalemaks poleemikas Saaremaa silla, Tallinna–Tartu maantee ja raudtee teemal, küsigem, missugune on olukord 30-40 aasta pärast, kui naftat ja gaasi enam pole, küll aga on veel kivisütt ja järelikult saab ka elektrit toota. Järelikult peaks esmaeelistus olema raudtee. Et Via Baltica maantee kulgeb läbi Pärnu, peaks Põhjamaadest Euroopasse viiv raudtee minema läbi Tartu. Selle moderniseerimisse tuleks suunata nii Euroopa Liidust saadav abiraha, riigi eelarvest eraldatav, aga ka raha, mida võiks saada võlakirjade müügist elanikkonnale. Seega toetan arvamust, et neljarealine asfalttee pole lahendus, sest kes poleks kuulnud tohututest ahelkokkupõrgetest Lääne-Euroopa ja Ameerika kiirteedel. Muidugi, arvestades, kui palju on Eesti riigil raha reservina välismaa pankades, ja võimalikku eraisikute panust, tuleks rekonstrueerida Tallinna–Tartu maantee maksimaalselt ohutuks. Hoopiski tuleks päevakorrast maha võtta Saaremaa silla – kilpluse supernäide! – või tunneli ehitus, välja arvatud ehk juhul, kui seda teeb erakapital. Võiks mõelda ka sellele, kuivõrd suur on Eesti väliskaubanduse puudujääk. Suure osa sellest moodustab nafta ja bensiini sisseost. Seega tuleks igati soodustada ja doteerida raudteetranspordi kasutamist, esimeseks sammuks olekski raudtee taasriigistamine. Tuleks astuda samme, et Rail Baltica moodustaks ühtse süsteemi, alates Helsingist läbi Läti, Leedu ja Poola Lääne-Euroopasse. Igatahes on see investeering tulevikku meie laste ja lastelaste hüvanguks. Ari Välja, Tartu Uus kultuurisuund Eesti kohvikukultuurist on kaua räägitud kui millestki vanast ja väärikast. Aga kes teab, võibolla peavad kohvikud hoopis teed andma kasiinodele. Nimetas ju ärimees Avarmaa Tartu Postimeheski (27.01), et päris tore on enne koduuksest sisseastumist kasiinos tass kohvi rüübata. Tahaks siiski loota, et see jääb vaid Ülikooli 4 (uus värviliste ruutudega maja) elanike «privileegiks», enamik rahvast jääb siiski vanade kohvikute juurde, mis ei pea asuma otse koduukse kõrval. E. Tamm, Tartu
|
