ETV: Saaremaalt leitud mündiaare saab peagi konserveeritud
08.01.2008 20:12 ETV24
Lisatud video! Saaremaalt eelmise aasta augustis leitud rahapaja ligi tuhande hõbemündi konserveerimine Tallinna Ülikooli ajalooinstituudis on lõpusirgel ja sügisel rändab hinnaline leid Saaremaa muuseumi.
Üks teine rahapada Tallinnas arheoloogiamuuseumis. Foto: Tiina Kõrtsini / SL Õhtuleht
Video: Saaremaalt leitud mündiaarde konserveerimine on lõppemas
Rahapaja leiutasu on pool miljonit krooni, mis on Eesti ajaloo suurim. Spetsialistide hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et Põhjasõja-aegsete müntide seas oli ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut näitas paljukannatanud vaskpotti, mis koos hinnalise aardega sajandeid Saaremaal Kaarma vallas peidus oli ja alles läinud sügisel sealt hoone ehituse käigus välja ilmus ning leidjale pool miljonit krooni leiutasu tõotab tuua.
«Leiu väärtuseks määras ekspertnõukogu üks miljon Eesti krooni ja seadus määrab, et leidja saab sellest poole,» ütles Kraut. «Aga ta tegelik väärtus meie ajaloole on hindamatu.»
Ligi tuhande mündi konserveerimine on aeganõudev töö, seda enam, et hõberahad olid känkras üksteise küljes koos. Nüüd on enamik neist Tallinna Ülikooli (TLÜ) ajalooinstituudis läikima löödud ja mõni üksik veel puhastamata raha mõjub kaaslaste keskel nagu vaene sugulane.
Kõige uuem münt on vermitud aastal 1708 ja see annab teadlastele aimu, miks rahapada maha maeti ja sinna jäeti.
«Ma pakuksin välja, et selleks on vene vägede tulek Saaremaale 1710.aastal,» rääkis TLÜ ajalooinstituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. «Aga täit tõde me teada vist ei saa, sest teadupärast algas 1710. aastal katk, möllas mitu aastat ja inimesed surid. Nii et tõde võib olla kahe vahel, et raha peideti võõrvägede kartuses, aga omanik suri.»
Kiudsoo hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et ta on terviklik ja sisaldab ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte. Narva müntidest on seni välja tulnud vaid üks, nüüd lisandus neid kolm. Kuigi rahapadasid on leitud kõikjalt Eestist, valitseb lünk keskaegse raha osas. Kiudsoo arvab, et siis ei tekkinud lihtsalt vajadust münte matta.
Inimestel, kes rahapaja või mingi muu ajaloolise eseme leiavad, on kohustus see riigile loovutada ja arheoloogid kohale kutsuda. Ning kasulikum on see ka.
«Kindlasti kas või sellepärast, et muinsuskaitse seaduse järgi on leidjal õigus leiutasule asja pooles väärtuses,» rääkis Kiudsoo. «Kui ta viiks need antiigiärisse, saaks ta seal kümneid kordi tüssata ja petta.»
Kui praegu saaks Saaremaalt leitud ja miljonile kroonile hinnatud hõberahahunniku eest osta kehvemat sorti korteri, siis Kiudsoo ütles, et pärast analüüsi selgub ka, mida tol ajal oleks endale selle raha eest lubada saanud.
Kommentaar! Kõik teadsid, et 1. jaanuarist hakkab kehtima jäätmeseaduse punkt, mis kohustab inimesi prügi sorteerima. Ka Tartu linnavalitsus teadis. Kõik teadsid, et see kohustus paneb omakorda kohustusi ka omavalitsustele. Ka Tartu linnavalitsus teadis.
Üle Eesti, eeskätt muidugi linnades valitseb paras peataolek ning aimub
konflikte ja tusatuju, sest raske on leida inimest, kellel oleks
üksipulgi selge, mida tähendab 1. jaanuarist seadusliku põhja saanud
kohustus olmejäätmeid liigiti koguda ja tarvidusel sortida.
kõik galeriid
