Hiljuti astus põgusalt tuttav Malle Pihlak ligi ja juhtis tähelepanu: sel aastal saaks Tartu esimene eestikeelne algkool saja-aastaseks. Öeldu tõenduseks usaldas ta lugeda anda tugevas nahkköites kroonikaraamatu, milles 600 lehekülge kalligraafilises käekirjas tehtud sissekandeid.

Sest mida lehekülg edasi, seda suuremaks kasvas austus nende vastu, kel on olnud avarat mõistust, osadustunnet ja omakasupüüdmatut soovi aidata tõsta oma rahva hariduse ja seeläbi ka tema elukorralduse taset.

Nad ise olid end peale Tartu ülikooli harinud veel mitmes Põhja- või Lääne-Euroopa ülikoolis ja nüüd võinuks neile huvi pakkuda üksnes tõus oma ametis, kas siis saksa või vene suunal. Silindrit kandes ei unustanud siiski mitte kõik eesti mehed oma päritolu ja rahvast.

105 aastat tagasi, 7. oktoobril 1901, küsis 17 000-liikmelise Peetri kiriku koguduse eestseisja, meditsiinidoktor Hein-rich Koppel koguduse peakoosolekul: mida kogudus soovib, kas kõigepealt ehitada Peetri kirikule tornid või kogudusele koolimaja?

Kroonikaraamatus seisab kirjas: «Kõik koosolijad olid ühisel arvamusel, et koolimaja ehitus hädalisem ja tarvilisem on kui tornide ehitus.»

Kuid samas tuli arvestada tõsiasja, et vanemad Peetri koguduse liikmed olid ohvrimeelselt kiriku ehitamisest osa võtnud, annetusi teinud, mõni koguni kogu oma varanduse ohverdanud. Et nad ka oma unistuse täielikku täideminekut näeksid, oli õiglane tornide ehitus kohe käsile võtta.

Koppeli ettepanekul moodustati koguduse juurde siiski ka koolikomisjon, kes hakkas taotlema luba avada kaheklassiline algkool, kus õpetus on eesti keeles. (NB! 1886. aastast oli Balti kubermangude kroonukoolides kohustuslik õppekeel vene keel).

Kuigi korduvate pöördumiste peale Liivimaa kubermangukeskusest Riiast luba ei tulnud, jätkas Koppel rahuliku asjalikkusega kooli vaimset ülesehitamist.

Alustati üüritud ruumides

1905. aastal lõdvenes keisrivõimu karm haare. 1906. aasta 21. juulil sai koguduse juhatus oma kooli loa kätte.

Peetri kool avati 4. septembril 1906 kingsepp Goldbergilt üüritud ruumides, tollasel aadressil Peterburi uulits (praegune Narva mnt) 36.

Vanasse kroonikaraamatusse on kirjutatud: «Sellega alustas Tartus tööd esimene Eesti algkool, mille õppekeeleks oli õpilaste oma emakeel.» Kool oli kaheklassiline, seal õppisid 8–17-aastased poisid ja tüdrukud.

Kooliprogramm tolles sada aastat tagasi asutatud kirikukoolis polnud kaugeltki üksnes jumalasõna ja kirikulaulu õpetus.

Doktor Oskar Kallase koostatud koolikavas oli peale usuõpetuse tunni ka eesti, vene ja saksa keel (viimane oli vabatahtlik, aga kõik õppisid) ning «rehkendamine, maade- ja loodusõpetus, joonistamine ja sehkendamine, laulmine, näputöö ja kehaharjutus».

Tunde andsid koolijuhataja Jaan Tammemägi ja prl Bertha Häusler.

Kooliraamatud lasi Peetri kool enda jaoks trükkida (autorid M. Trostnikov, C. R. Jakobson, P. Org, J. Kurrik, J. Jung). Õpetajad on hiljem meenutanud: paljusid eestikeelseid mõisteid tuli lausa õppetöö käigus välja mõelda. Aitas näiteks murdesõnade toomine kirjakeelde.

Sooviti ka kooli «nimelauda», mis esitleks: Tartu Peetri kirikukool. Kuid et tollane Vene valitsus eestikeelseid silte ei lubanud, jäädi ootama soodsamaid aegu.

1908.-1909. õppeaastal pidi Peetri kiriku eestikeelne algkool endale ruume rentima hoopis teisel pool Emajõge, Pihkva (praegune Võru) tänav 12 hr Uhrbergi majas. Siin hakati tegutsema neljaklassilise eraalgkoolina.

Sooviavaldusi kooli pääsemiseks tuli üle saja, kuid ruumipuuduse tõttu suudeti vastu võtta vaid 43 poissi ja tüdrukut. Siinkohal tuletame meelde: sada aastat tagasi üldist koolikohustust veel polnud, see kehtestati esimest korda alles 1918. aastal. Seni maksis lastevanemate soov ja tahe.

Päris oma koolimaja

Peetri koguduse oma koolihoone nurgakivi sai paika 5. mail 1910. Kool asus päris oma majja, Narva mnt ja Peetri tänava nurgale (tollane aadress Peetri 29b) sama aasta 23. augustil.

Kroonikaraamat põlistab tõsiasja: «Koolimaja on punasest telliskivist kolmekordne ehitis. Tartu Peetri kiriku omandus.»

Koolis oli neli klassi ja 111 õpilast. Õppemaksu tuli tasuda 6 rubla aastas.

1911.-1912. õppeaastal valiti paljude soovijate seast kooli kolmandaks õpetajaks Johan Jänes, kellest 1918. aastal sai kauaaegne ja võimekas koolijuhataja.

Nagu kroonikast ilmneb, oli Peetri koolis esimesel kümnel aastal väga vähe tundidevälist tegevust. Koolis käimine ja õppimine oli tollal ise juba sündmus.

Kogu koolile olid aga tõsiseks üleelamiseks sagedased revidendi ja kooliinspektori külaskäigud. Kohale sõitis isegi rahvakoolide direktor kubermangukeskusest Riiast. Umbusaldust põhjustas eestikeelne õppetöö.

Eriti kontrolliti kroonukeele, s.t vene keele omandamist ja geograafia õpetamist vene keeles. Eest leitud heal tasemel õppe- ja kasvatustöö suutis siiski hajutada umbusalduse.

Eesti Vabariigi ajal on riik võtnud algkoolid enda ülal pidada. Kohustuslikuks sai kuueklassiline algharidus. 1919. aasta 1. jaanuarist nimetati Peetri kool Tartu X algkooliks. See oli nüüd avalik maksuta rahvakool ja segakoolist oli saanud tütarlastekool.

«Haridusliku ja majandusliku tasapinna» arenedes elavnes kogu koolielu ja laienes oma koolimaja seinte vahelt kaugemale.

Ühtlasi Tartu ajalugu

Eks meie koolilugu ole ühtlasi meie kultuurilugu.

Peetri kooli kroonikaraamatki talletab tükikest Tartu ajalugu. Lausa ennekuulmata uudis oli kroonikalugejale see, et teatud nädalapäeva teatud tundidel avas linn teatud tänavatel (Liiva, Roosi, Jõe, Lille ja Katoliku, praegune Oru tn) lastele kelgutee.

Saame teada, et väga populaarne oli uisutee spordiseltsi Kalev spordiväljal (tollal Tallinna, praegu Staadioni tänav 21). Et 1919. aastast peale oli linna koolivalitsusel ja Vanemuise teatril kokkulepe võimaldada koolilastele soodushinnaga lasteetendusi.

Samasugune kokkulepe on linna koolivalitsusel olnud ka tollaste kinodega (Athena, Illusioon, Apollo, Central ja Metropol).

15. mail 1923 on linna koolivalitsus korraldanud linna kaunistamiseks ilupuude istutamise tänavate äärde – igal koolil oma puud ja tänavalõik.

Kooliaastal 1924-25 on lauljanna Salme Kann asutanud koolidevahelise lastekoori. 72 aastat tagasi, 30. mail 1934, on linna koolivalitsus korraldanud Tallinna maantee spordiväljal kõikide alg- ja keskkoolide alamate klasside õpilaste ühise laulupeo.

Juba kümme aastat varem on samas peetud linna koolinoorsoo võimlemispidu, kust pärast on mindud rongkäigus Vahi katsetalu parki. Lauldes ja mängides viibiti seal koos vanematega õhtuni.

Peetri kooli juubel

17. septembril 1931. aastal kaunistasid õpilased Peetri kooli sissekäigu ja kooliruumid roheliste vanikute ja lilledega.

Koolijuhataja Johan Jänes ütles möödunud aastaid kokku võttes muu hulgas:

«25 aastat pole just aukartust äratav vanadus kooli ajaloos, kuid ometi ei saa ka tulevane eesti kultuuriajaloo koostaja jätta mainimata, et tähistasime Tartu esimese emakeelse algkooli sünnipäeva.»

Jumal tänatud, et ei õpetajad ega kooli asutajad eesotsas oma vaimse isa, Tartu ülikooli rektoriks tõusnud prof Hein-rich Koppeliga teadnud siis, et 75 aastat hiljem peab seda kooli ja tema 25. sünnipäeva eesti kultuuri- ja haridusloos tikutulega taga otsima.

Nad ei teadnud, et inimestelt kogutud rahaga ehitatud koolimaja saab sõjas pommitabamuse, et tuleb uus riigikord ja et 30 aastat seisnud valgusehoonest saab pärast sõda tehasehoone…

Vankumatu elutõde on siiski see, et 38 aasta jooksul sai Peetri koolis haridust ja inimeseks olemise kasvatust tuhandeid tulevasi Eesti riigi kodanikke.