| Aasta oli siis 1912. Tiitellehe kõige alumiseks reaks on kirjutatud «Eesti kirjastuse-ühisuse «Postimehe» trükk, Tartus». Kuid see ei olnud Lutsu esimene trükimustaseks saanud teos. Kõige esimene ilmus Postimehes vana kalendri järgi 15. veebruaril 1907, kui autor oli äsja saanud 20-aastaseks. Ja see polnud jutt, vaid hoopiski luuletus – «Elu» Toomas Oskary varjunime all. Reedel PalamuselEile, 7. jaanuaril oli Eesti ühe tuntuima ja loetavaima kirjaniku 120. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks istusid reedel tema ametivennad, Lutsu huumoripreemiaga austatud Priit Aimla, Toomas Kall, Andrus Kivirähk ja Vladislav Kor˛ets ning mullu suvel lavastatud näitemängu «Sabani sõlmes Luts» autor Veiko Märka Palamusel kihelkonnakoolmuuseumis koolipinki. Neil tuli kirjutada tähtpäevakohane naljalugu. «Suur reheahi,» kribis Kivirähk esimeses pingis valgele puhtale lehele tindipotti torgatud sulega esimesteks sõnadeks. Aimla oli juba kodus «rehkenduse» valmis teinud ja pistis selle arvutidisketile salvestatuna muuseumi direktori Arne Tegelmanni pihku. «Kui Priit Palamusele jõudis, oli punsli eli juba välja valatud,» oli Aimla mõneminutilise koolipinginühkimise tagajärg. Tähtpäev Palamusel läks edasi kõnekoosolekuga rahvamajas. Ära jäi üks väljakuulutatud päevakorrapunkt – Aivar Kulli monograafia «Oskar Luts» esitlus. Lõpuks lugesid Lutsu ametivennad ette oma mõttetöö viljad. Erinevalt teistest usaldas Aimla esituse näitleja ja lavastaja Raivo Adlasele. Viimase lavastusena tuli päev hiljem sealses rahvamajas saali kuhjatud lumehangede vahel vaatajate ette Madis Kõivu «Tali», mida saab vaadata ka alates tänasest kuni 13. jaanuarini iga päev. Lutsu 120. sünniaastapäeva tähistatakse ka Tartus. Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) algab homme kell 11 ettekandepäev, mis lõpeb nii, et sellest osavõtjad jõuavad kella 16-ks Lutsu majamuuseumisse (Riia 38). Uus püsiväljapanek Majamuuseumis avatakse püsinäitus «Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril», mis vahetas välja kümme aastat näha olnud ekspositsiooni. Uue püsiväljapaneku on Liivi Rosenvaldi kureerimisel kujundanud Disainijaam ehk sisekujundaja Krista Roosi ja tema tütar, graafikadisainer Maarja Roosi. Rosenvald põhjendas väljapaneku pealkirja sellega, et Lutsu puhul on elu ja kujutluse segunemine iseloomulik, loomingus on ta oma eraelu kajastunud rohkem kui paljud teised kirjanikud. Tartu linnaraamatukogus avatakse 11. jaanuaril kell 16 näitus «Vaata Lutsu!». Klassikaraadio pakub tänasest 12. jaanuarini kell 9.30 ja 18.30 saates «Jutujärg» kuulata peaaegu poole sajandi taguseid Lutsu-teemalisi salvestisi. |
