| Kes 18. jaanuaril 295-liikmeliselt valimiskogult võiduks vajalikud 148 häält kogub, ei soostu ennustama keegi. Tähtsamaks peetakse, kes kolmest esimeses voorus välja langeb – see võib otsustada lõpptulemuse. «Olukord on piisavalt segane, mina küll ei riskiks ennustada,» väljendab psühholoogiaprofessor Jüri Allik meeleolusid kuue samba taga. Tema allkiri on riigikogu aseesimehe, astrofüüsika professori Ene Ergma rektorikandidaadiks esitamise avaldusel. Rektorikandidaatide esitajaid kokku lugedes kogub enim toetust Ergma – tema taga on füüsika- ja keemiateaduskond, bioloogia-geograafiateaduskond, TÜ tehnoloogiainstituut ja 30 professorit.Mehed toetavad naist «Ergma taga on ühtsem meeskond,» märkis matemaatikaprofessor Toivo Leiger. Rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu esitasid arsti- ja õigusteaduskond, eesti keele professor Birute Klaas sai rektorikandidaadiks filosoofiateaduskonna toel. Kuid need eelistused ei anna adekvaatset pilti, sest Ergma toetajaid on ka muidu Kalmu pooldava arstiteaduskonna professorite hulgas, Ergmale andis pooltallkirja ka filosoofiateaduskonna professor Margit Sutrop. Majandusteaduskonna professor Jüri Sepp märkis, et teaduskonna nõukogu arutelul selgus, et majandusteaduskonna valijatelt võivad hääli loota kõik kolm kandidaati. «Meil oli eraldi arutelu, kas ülikool on valmis naisrektoriks. Meie naisprofessorid esindasid eitavad seisukohta, aga mehed arvasid, et ülikool on naisrektoriks valmis,» märkis Sepp. Seni pole oma eelistust avaldanud üliõpilased. Ülikooli nõukogu ja teaduskondade nõukogude kaudu kuulub rektori valimiskogusse 48 tudengit, see on ligi kuuendik valimiskogust. Rektoriametist poliitikasse siirduv Jaak Aaviksoo on teinud jõulist kampaaniat Ene Ergma vastu, viidates, et poliitilise taustaga inimene ei sobi Tartu Ülikooli etteotsa. Viimastel aastatel Eesti riigi ladvikus töötanud Ergma taust võib teda jääda jälitama ka siis, kui ta poliitikast distantseerub. «Suhtumine võib olla täiesti sõltumatu sellest, kuidas Ergma ise käitub,» ütles Leiger. Reformidest väsinud Leigeri sõnul on Aaviksoo viimased reformikavad tekitanud muutustest väsinud inimestes suurt vastasseisu. «Aaviksoo on tark ja kohati geniaalne inimene, aga ta ei arvesta inimestega, kes tahavad, et neist hoolitakse ja nende arvamust võetakse vähemalt kuulda,» lisas Allik. Kalmu karmikäelist tööd Aaviksoo esimesel ametiajal nimetasid paljud professorid tema miinusena. Allik lisas, et sotsiaalteadlased mäletavad siiani selgelt Kalmu vihjeid, et sotsiaalteadused polegi päris teadused. «Seda ei taheta unustada,» lisas ta. Humanitaarerialade kandidaadi Birute Klaasi puuduseks peavad valijamehed aga tema kesist panust teadlasena. «Rahvusvaheliseks teadusülikooliks tõusmine on praegu kindlasti ülikooli üks suuremaid ja tähtsamaid eesmärke. Võib-olla Birute Klaasi väljavaated ülikooli selle eesmärgi suunas juhtida ei ole kõige paremad,» nentis Sepp.
Tartu Ülikooli rektori valimiskogu 295-liikmelise valimiskogusse kuuluvad kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid. Rektorivalimistel on sõelale jäänud kolm kandidaati • Tartu Ülikooli õppeprorektor • 1999–2005 filosoofiateaduskonna dekaan • 1999 – eesti keele (võõrkeelena) korraline professor
Birute Klaas (49) • Riigikogu aseesimees • 2003–2006 riigikogu esimees • 1992 – Tartu Ülikooli astrofüüsika professor • 1999–2004 Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Ene Ergma (62) • 1992 – Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor • 2004–2006 Eesti kõrghariduse hindamise nõukogu esimees • 1998–2003 Tartu Ülikooli õppeprorektor Volli Kalm (53) |
