Postimees Reede
 «  07.detsember 2007  » 
На русском 
Gallup
Kui suureks hindad aastast üldist hinnatõusu? (1403)
0%
 1.50%
1-5%
 0.50%
6-10%
 5.99%
11-15%
 10.19%
16-20%
 11.05%
Üle 20%
 70.77%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Eesti uudised 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Antenniga teleritest kaob pilt 1. veebruaril 2010


03.12.2007 00:01
Vahur Koorits, Postimees
Kai Kalamees, Postimees


Toa- ja katuseantenniga teleritest kaob 2010. aasta 1. veebruaril pilt, sest hiljemalt selleks ajaks tahab riik lülitada välja kõik analoogtelevõrgud üle Eesti, sundides kümneid tuhandeid peresid ostma endale kalli digiboksi.

 
Euronicsi elektroonikapoe müügikonsultant Marko Kuivonen näitab digituuneriga telerit, selliste aparaatide hind on tavaliselt üle 10 000 krooni.
Foto: Mihkel Maripuu

Üleminekut digitaaltelevisioonile kiirendab kultuuriministeeriumi eelnõu, mis tühistab ringhäälinguseadusesse kirjutatud sätte, et telesaadete ja -programmide edastamine analoogvõrgus lõpetatakse hiljemalt 2012. aasta 1. veebruaril, tuues selle tähtaja kaks aastat ettepoole.

Umbes 2000 krooni maksva digiboksi märksa varasem sundost seisab ees kõigil neil, kes praegu vaatavad telerit katuse-või toaantenni abiga.

Paratamatu väljaminek

Eestis on umbes 250 000–260 000 sellist perekonda, ja enamasti elavad nad väikelinnades või külades. «See väljaminek tuleb teha niikuinii. Oluline on, et inimesed võidavad – neil tekib palju suurem saadete ja programmide valik ning paraneb pildikvaliteet,» ütles kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruus.

Ta oli kindel, et massilise nõudluse tekkides digiboksi hind kõvasti langeb. «Juba nüüd saab digiboksi rentida. Ma arvan, et 39 krooni ei käi kellelegi üle jõu,» sõnas Sookruus. Tema väitel hakatakse tõenäoliselt vähekindlustatud inimesi digiboksi muretsemisel abistama. Kaabeltele või taevakanalite vaatajaid digiboksi muretsemine ei puuduta.

Kui 2009. aastal peaks ikkagi selguma, et suur hulk inimesi pole valmis asjaga kaasa tulema, on Sookruusi sõnul alati võimalik tähtaega edasi nihutada. 2012. aastal peavad kõik Euroopa Liidu liikmesmaad elama digitelemaailmas.

Lääne-Virumaal Rõmeda külas elav 78-aastane Marie Jürjev ütles, et kaks aastat on pikk aeg. «Sinna on aega, eks ma siis osta. Aga äkki ma ei elagi nii kaua, sest vanust ka küll,» rääkis Jürjev, kes on oma antenniga teleriga igati rahul.

Sookruus põhjendas Eesti kiirustamist teiste riikide kogemusega, mis näitas, et valutuma ja sujuvama ülemineku tagab just lühem aeg, mil edastatakse paralleelselt analoog-ja digisaateid.

Kvaliteet paraneb

Digitele pluss vaatajale on parem kvaliteet, kinnitas ka ASi Levira digi-TV osakonna spetsialist Uno Karbus.

«Põhimõtteliselt saab digiboksi abil stabiilset vastuvõttu tagada kas või traadijupiga,» ütles Karbus.

Digiboks töötab kõigi televiisoritega, ainsaks erandiks on vanad, veneaegsed telerid, millel puudub videosisend. Üks võimalus on osta endale uus digiboksiga teler, mille hind on keskmisele pensionärile liialt kõrge.

Praegu saavad digiboksi ostnud inimesed vaadata digitaalselt vaid ETV saateid, sest TV3 ja Kanal 2 oma saateid sel viisil veel ei edasta.

TV3 juhatuse esimees Toomas Vara lausus, et esialgu ei motiveeri miski TV 3 seda tegema, kuna see tähendab lihtsalt suurt lisakulu. Tema andmetel on Eestis vaid 6000–8000 kodu, mis saavad antenniga digitelevisiooni vastu võtta.

Kaugemas perspektiivis võidab TV 3 digitelele üleminekust saadete levikulude kokkuhoiu pealt miljoneid kroone. Samas tuleb enne investeerida tohutuid summasid uude tehnoloogiasse.

Vara pidas eesmärki minna digitelele üle juba aastal 2010 väga ambitsioonikaks. Lisaks peab riik nägema kõvasti vaeva, et veenda inimesi digiboksi vajalikkuses, kui neil on praegu telepilt olemas.

Praegu on soovijatel üsna keeruline endale digiboksi hankida. Vähemasti mitmes suures Tallinna elektroonikapoes vajalikku karbikest müügil ei ole.

Soome läks digitelele üle vaevaliselt

Selle aasta septembri alguses läks Soome üle digitaalsele televisioonile ja lülitas analoogvõrgud välja. Märtsis 2005 oli Helsingin Sanomate andmetel digiboksi endale soetanud 597 000 peret ehk veerand kõigist perekondadest. Tollal arvutas ajaleht, et säärase tempoga digibokse soetades pole 40 protsenti peredest analoogtelevisiooni lõpuks valmis. Sama aasta augustiks oli see arv kasvanud 785 000 perele.

Kui digitelele ülemineku päev lõpuks kätte jõudis, ummistus kiiresti Digita Oy, Soome juhtiva tele- ja raadioteenuste pakkuja klienditelefon, sest inimesed küsisid, kuidas endale digibokse paigaldada. Samuti oli probleeme telepildiga, näiteks kadus Kerava linnas pooleks päevaks kogu kaabeltelevisiooni levi.

Samal ajal panid poliitikud Soomes aga kahtluse alla vajaduse televisioonimaksu inspektorite järele, sest digiteleajastul suudab enam-vähem iga ekraan vajadusel telepilti näidata. Seepärast räägitakse isegi vajadusest telemaks üldse kaotada.

Rootsi läks digitelevisioonile üle samuti tänavu. 2006. aastal tegid seda Holland ja Luksemburg. Itaalia ja Norra digitaliseeruvad piirkondade kaupa. Norra puhul raskendab asja suur, põhjast lõunasse väljavenitatud territoorium. Tiheda asustusega Hollandis läksid asjad seevastu palju libedamalt. Kui Eestis kasutab kaabeltelevisiooni 50 protsenti inimestest, siis Hollandis 85 protsenti. (PM)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  

  Varem samal teemal:

Lähiaastail on oodata telelubade reformi (2)
2007-12-03 00:01
Rock saab euromängu eel proovida taas Kalevit alistada 
Viimati käis Tartu Rockil jõud kodusest põhikonkurendist Tallinna Kalevist üle mai lõpupäevadel, mil pealinlasi alistades toodi koju Eesti meistritiitel. Edasi on kaks kaotust.
Seli miljardiline Tartu Tasku sai katuse alla 
Tartu Tasku sai katuse alla
Foto: Estiko


Täna pidas Lõuna-Eesti üks suuremaid ehitusprojekte, ligi miljard krooni maksev Tasku vabaajakeskus sarikapidu, saades sellega ametlikult katuse alla.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu vanglasse võib tulla avavangla osakond 
Tartu vangla.
Foto: Sille Annuk


Justiitsministeerium esitas Tartu linnavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse kuni 60-kohalise avavangla osakonna rajamiseks Tartu vanglasse.


> Loe siit | Kommenteeri
Arvamusplats
Ants Kask: kellele tulu, kellele peavalu
Kus asuvad Tartu prügikogumispunktid?
Margus Hanson: keskkonnasäästlik mõtteviis vajab harjutamist
Tartu Postimees ootab küsimusi uue prügisorteerimiskorra kohta!
Vaata lisaks samal teemal
Ivi Drikkit: tahaks ka talvel kõndida
Jüri Talvet: mis keeles meil tuleks oma kodu hoida?
TÜ professor: inglise keelt peale surudes tahetakse naissoole kätte maksta
Nils Niitra: väljapressimine progressi sildi all
Antenniga teleritest kaob pilt 1. veebruaril 2010
Tartu Ülikool tutvustab innovatiivseid tarkvaratehnoloogiaid 
Foto: Peeter Langovits


Teisipäeval, 11. detsembril  korraldab TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna arvutiteaduse instituut Atlantise konverentsikeskuses kolmepäevase tarkvaratehnoloogiale pühendatud sümpoosiumi «Innovatiivne tarkvatatehnoloogia», mis viib kokku teadlased, õppejõud ja tudengid ning ettevõtjad nii Eestist kui mujalt maailmast.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu lastekaitseteenistuse juhil pole ametnikule etteheiteid 
Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitseteenistuse juhataja-lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson.
Foto: Sille Annuk


Tartu lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson ütles Tartu Postimehele, et süüdistused teenistuse töötaja Riina Söödi suhtes ei pea nende hinnangul paika.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Battle of EST valiti Tartu aasta parimaks noorsootöösündmuseks 
Battle of the EST kuulutati parimaks noorsootöösündmuseks
Foto: Sille Annuk


Eile Tartu Laulupeomuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati välja noorsootöö 2007. aasta aunimetuste saajad.


> Loe siit | Kommenteeri
Vanemad nõuavad lastekaitsja vallandamist 
Reklaamikampaania «Laps ei ole nukk» välireklaam.
Foto: Peeter Langovits


Tartu lastekaitsetöötaja Riina Söödi töömeetodid on temaga kokku puutunud peredele sedavõrd vastuvõetamatud, et nad nõuavad ametniku vallandamist.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Õppelaen tekitab segadust 
Tartu Ülikooli magistrant Lennart Kitt ei mõista, miks võib üks pank seadusest nii lihtsalt mööda vaadata.
Foto: Sille Annuk


Tartu Ülikooli magistrant Lennart Kitt väidab, et Hansapank hakkas temalt liiga vara õppelaenu tagasi nõudma, arvestades aastase maksepuhkusena sõjaväes teenitud aega. Pank ütleb, et kõik on korrektne.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Ehitamata maja eest nõuab linn trahvi 
Albatreki juhatuse liige Ardo Martin on aasta aega linnaga tulutuid kõnelusi pidanud, et kaugemasse tulevikku nihutada Fortuuna 6 krundi hoonestamisetähtaega. Tartu linnavalitsus nõuab aga ikka 300 000 krooni suurust trahvi.
Foto: Sille Annuk


Mitmed enampakkumistel krunte ostnud ettevõtjad on Tartu linnalt saanud või saamas trahvinõuet, sest pole lepingus näidatud ajaks suutnud krundile hoonet ehitada.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu Postimehe eksklusiiv: vaata Laura Põldvere uut videot  (VIDEO)
Laura Põldvere
Foto: Tartu Postimees


Laura Põldvere debüütalbumi «Muusa» nimilugu, mis on selle sügise üks mängitumaid raadiohitte on nüüdsest saadaval ka muusikavideona, eksklusiivsena Tartu Postimehes.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu haridusvõrgu ja kultuuri arengukavad lähevad avalikule väljapanekule 
Tartu raekoda
Foto: Margus Ansu


Tartu volikogu kiitis heaks ja saatis avalikustamisele Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi ning kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukavad aastateks 2008 - 2013.


> Loe siit | Kommenteeri
Priit Pullerits: müügimehe muinasjutt 
Priit Pullerits




> Loe siit | Kommenteeri
Kas? 
Tõnu Sooaru


Kas eile taasavatud Kivilinna Konsumi ehitusgraafik osutus väga pingeliseks, et avamise järelgi oli tunkedes ehitusmehi ringi liikumas?


> Loe siit | Kommenteeri
Rahvuskokad läinud, road ja nipid alles 
Atlantise köögi peakokk Sten Kokla viskab sageli pilgu ungari kolleegi retseptiraamatusse.
Foto: Sille Annuk


Rahvuskokkade külaskäiku Tartusse jäid meenutama hautiseleemele küpsetuspaberi asetamine ning saiast ja munast klimpide tegemine, mida sobib viilutada näiteks seaprae kõrvale.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Prügilakired jõuavad taas koosolekusaali 


Kagu-Eesti regionaalse prügila rajamise arutelu on jõudmas üle kahe aasta taas rahva ette, sest konsultatsiooni- ja arendusfirma Hendrikson & Ko valmistub hindama prügila keskkonnamõju.


> Loe siit | Kommenteeri
Kellamäng tervitas Soome iseseisvuspäeva 
Teiste hulgas kuulasid Merle Kollomi salvestist Tartu Ülikoolis eesti keelt õppivad soome tudengid ning Soomest Savonlinnast sõitnud perekond Karvanen – Heli (vasakult), Veikko ja nende noorem tütar Aino (paremal). Vanem tütar Venla (keskel) õpib Tartus arstiteadust.
Foto: Sille Annuk


Soome iseseisvuspäev tõi soomlasi eile kell 14 Tartu kesklinna, sest nagu oli teada antud, kaikus raekoja tornist kellamänguna kaunis viis helilooja Jean Sibeliuse helimaalingust «Finlandia».


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Jõuluvana koliski Jõgevale elama 
«Kas koolitükid on ikka tehtud?» uurib jõuluvana pisikeselt päkapikult. Nagu kõik lapsed, peab temagi käima koolis, kuigi meelsamini lustiks ta koos taadiga Jõgeva kultuurikeskuses asuvas kambris.
Foto: Margus Ansu


«Ega ma enne jaanuari keskpaika väga õue suusatama ei pääse,» tunnistas eelmisel aastal Eesti külmapealinna Jõgevale elama kolinud jõuluvana – kolmekuningapäevani võõrustab ta iga päev oma kambris põnne.


> Loe siit | Kommenteeri
Jõgeva rahvas põeb saalihokivaimustust 
Jõgeva saalihokimeeskonna Tähe treener ja mängija Marko Saksing loodab, et Rootsis ja Soomes populaarne saalihoki läheb ka Eestis rohkem hinda. Ala ise on Jõgevale küllaga tuntust toonud – nüüd teavad ka saalihokiga seotud lätlased, kus see linn asub.
Foto: Margus Ansu


Väikestel linnadel on nutikas leida oma spordiala, millega vähemalt Eesti piires läbi lüüa. Näiteks Põlvale toob tuntust käsipallivaimustus, Jõgevat on aga nimetatud saalihokipealinnaks.


> Loe siit | Kommenteeri
TÜ autasustab matemaatikaõpetajaid 
Üks selleaastastest medalilaureaatidest on Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Tiia Toobal
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees


Reedel, 7. detsembril kell 14 annavad TÜ matemaatika-informaatikateaduskond ning Eesti Matemaatika Selts TÜ nõukogu saalis üle professor Gerhard Rägo nimelised mälestusmedalid.


> Loe siit | Kommenteeri
Maamaks jääb Tartus endiseks 
Pensionäridel on võimalik saada maamaksu soodustust.
Foto: Caro/Scanpix


Tartu volikogu kehtestas 31 poolt- ja 7 vastuhäälega 2008. aasta maamaksumääraks 1 protsent maa maksustamishinnast. Sama maksumäär on Tartus kehtinud 2002. aastast.


> Loe siit | Kommenteeri
 
Fotogalerii
15:54 26.11
Jõulukuuse teekond Kambja vallast Mäekülast Tartu Raekoja platsile
kõik galeriid
Täna
Tartu PM soovitab
Elu
 
Elu24.ee
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Eesti uudised
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
13:10 Uuring: ketšup aitab võitluses kolesterooliga

12:07 Prantsusmaa hotellide ja restoranide teenindus jätab soovida

11:00 Juba enne lapse sündi võib lapse õpetada juurvilju armastama
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed