Sel suvel vastu võetud linna arengukavas on 2007. aastaks haridusse planeeritud investeerida tunduvalt rohkem, kui linnavalitsusel tänaseks volikokku saadetud eelarve projektis kirjas. Näiteks koolide renoveerimiseks peaks arengukava järgi olema tuleval aastal 52,2 miljonit krooni, eelarves on see summa alla 40 miljoni krooni.

Sellestki neelab 17 miljonit krooni Slaavi gümnaasiumi rekonstrueerimine ning 20 miljonit Kesklinna kooli juurdeehitus. Ülejäänud napp 1,7 miljonit kulub Veeriku kooli ja Raatuse gümnaasiumi aknapõskede viimistluseks ning Annelinna gümnaasiumi akende vahetuseks.

Abilinnapea Jüri Sasi põhjendab, et kuna algselt tänavu algama pidanud Kesklinna kooli ehitus lükkub tulevasse aastasse, said selle arvelt paljud koolid järgmiseks aastaks planeeritud investeeringud kätte sügisesest lisaeelarvest.

«Eelarve on küll kõvasti suurenenud, aga kui vaadata, mida selle raha eest ära suudetakse teha, siis on mul tunne, et siin on märgatav tagasiminek,» kritiseerib respublikaan Peeter Laurson. «Väga torkab see silma koolide juures, kus tegelikult eraldatakse kaks korda rohkem raha kui varem, aga objektide lõikes jääb see väga tagasihoidlikuks ja remondiraha peaaegu ei jagugi.»

Laurson arvab, et volikogu peaks kaaluma Vabaduse autosilla ehitamata jätmist ja selleks eelarves ette nähtud 40 miljonit krooni suunama koolide remondiks.

Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints näeb aga karjuvat ebavõrdsust koolide majandamiseks eraldatavates summades. Remonditud koolid, kus kasutatakse koristusfirma teenuseid, saavad selleks kohati pea poole rohkem raha kui need, kus töötab palgatud koristaja.

«Koristajate palgad on 3000–3500 krooni kuus ja on oht, et koristajad ja majahoidjad lähevad töölt ära,» sõnas Ints.