Jetoil ja Tartu linn kemplevad halduskohtus eelkõige selle üle, kas mahuti on ehitis või teisaldatav asjandus. Linn leiab, et kraanaga paika tõstetavad ligi 10-kuupmeetrised diislikütusemahutid on ehitised, millel peavad olema kõik kooskõlastused alates projekteerimistingimustest ja lõpetades ehitusloaga. Kevadel tegi linnavalitsus Jetoilile ettekirjutuse, käskides väidetavalt ebaseaduslike Sepa 24a ja Ravila 57 asuvate tanklate tegevus kohe peatada. Jetoil vaidlustas ettekirjutuse halduskohtus, linn täiendas seepeale ettekirjutust ning Jetoil vaidlustas sellegi. Praegu on ettekirjutuse täitmine peatatud.Kooskõlastusi pole vaja Sepa tänavast on Jetoil vahepeal tankuriga mahuti ära viinud, Ravila tänavas seisab see aga praegugi. Tanklatel pole linna ehituse ja arhitektuuri osakonna juristi Urve Piuse sõnul ka päästeameti kooskõlastust, ehkki kütus on eriti suure ohu allikas. Linnavalitsuse üks peamisi argumente ehitusloa nõudmisel on see, et Jetoili tankla on ühendatud vooluvõrguga. «Väidame, et kuna sel rajatisel on ühendus vooluvõrguga ja tegu on tanklaga, siis on see eriti ohtlik ehitis, millel peavad olema kõik vastavad load,» rääkis Pius. «Teisel kohturingil väitis Jetoil, et nad on vooluvõrgu tagant ära võtnud ja nüüd on akutoide.» Jetoili juhatuse liige Lembit Eespäev ütleb aga, et kütusepunktid on teisaldatavad mahutid, mitte ehitised. Eespäev kinnitas, et mahutid on läbinud kõikvõimalikud kontrollid ning on seega ohutud keskkonnale ja inimestele. «Neis võib hoiustada ainult diislikütust,» lausus ta ja lisas, et sellist mahutit ei ole vaja ka eraldi päästeametis kooskõlastada. «Aga loomulikult – kui me paneme tünni oma kliendi hoovile, siis saab ta kütuse tunduvalt odavamalt kätte kui jaetanklast,» tunnistas Eespäev. «Ja seetõttu, viisakalt öeldes, me ei meeldi päris kõigile.» Kütusefirmat Olerex ei huvita niivõrd see, kas tegu on teisaldatava objekti või ehitisega. Olerexi aktsionäri Andres Linnase kinnitusel tegeleb Jetoil ebaausa konkurentsiga. Linnase sõnul juhtis ettevõte juba eelmisel aastal linnavalitsuse tähelepanu Jetoili tankuritele. «Iga ettevõte võib vedada oma territooriumile mahuti, mis vastab nõuetele ja mida ta kasutab oma tarbeks,» märkis Linnas. «Jetoil tegeleb aga kütuse avaliku müügiga ja selleks peab olema tankla kasutusluba. Kütuse jaemüügiks peab tegema investeeringuid, mis ei ole sugugi väikesed.» Linnase andmetel võib iga ettevõte sõlmida Jetoiliga lepingu ja käia mahutitanklatest krediitkaardiga diislikütust võtmas. «Sisuliselt tehakse jaemüüki ja poetakse selle taha, et ei müüda otseselt sularaha eest.» Varsti viiakse ära Eespäeva väitel müüb Jetoil aga kütust ettevõttega lepingu sõlminud püsiklientidele, mitte igale eraisikust jaekundele. Selliseid mahuteid on Jetoilil mujalgi Eestis, rääkis Eespäev, kuid lubas, et Ravila tänavast viiakse see peagi ära. Päästeameti Lõuna-Eesti kriisireguleerimisbüroo juhtivspetsialist Tõnu Paasoja ütles, et diislikütus ei ole plahvatusohtlik. «Selleks, et diislikütus põlema panna, tuleb mahutile tuli alla teha,» lausus ta. |
