Vargus. Foto on lavastatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viimastel päevadel õige pikaks veninud vargusteloendisse mahub jalgrattaid, autoosi, aiatööriistu ja isegi 53 kilo karpkala, mis virutati Ilmatsalu kalatiigist. Kas majanduslangus juba kasvatab kuritegevust?
Et vargusi on neil päevil tavapärasemast rohkem, paistab välja hommikuülevaadetest, mida Lõuna politseiprefektuur igal äripäeval laiali saadab, ning see jäi silma ka ülevaate koostajale Ave Lillemäele, kes töötab prefektuuri kommunikatsioonibüroos. Teadmata on, kas tegu on erandliku päevade reaga, mille põhjustasid näiteks Ida-Virust või Tallinnast saabunud külalisesinejad, või varastataksegi üha rohkem.

Inimestel on tööd üha vähem, igapäevakulud suuremad ja kitsikus võib ahvatleda elujärge ebaseaduslikul viisil parandama.

Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets möönis, et on ju ammu teada asi, et viletsus ja vaesus ajab inimesi võõra vara järele kätt sirutama, ent ta nentis, et esialgu pole mingit kinnitust majanduslangusest ajendatud varguste hulga suurenemisest.

Tema kolleeg, kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Merle Tammann ütles, et majanduslanguse ja kuritegevuse kasvu seostamiseks peaks tegema põhjaliku analüüsi. Pelgalt statistikale pilku heites võib tema sõnul hoopiski öelda, et varguste hulk on Tartus tänavu esimesel üheksal kuul mulluse sama ajaga võrreldes vähenenud.

Tänavu oli vargusi 989, mullu 1191 ja tunamullu 1364.

Kuid ta lisas, et see vähenemine on seotud eelkõige seadusemuudatusega, mille järgi pisivargused, kahjuga alla tuhande krooni, lähevad kirja hoopis teise paragarahviga.

Lihtne matemaatika ei aitaks aga midagi, sest sama «süütegu väheväärtusliku vara vastu» kätkeb ka näiteks aknalõhkumisi. «Neid asju ei saa ju ühte patta panna,» tõdes ta.


Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.