Alustan ja lõpetan asjasse mittepuutuvate küsimustega. Kuidas teie kass elab?

Kui vana ta on juba?

Neli ja pool aastat. Kass on jah täiesti olemas. Võite tulla vaatama, kui hästi läbi räägite – mõnele ma näitan, mõnele ei näita.

Asume nüüd asja kallale. Tartu jaoks on transpordiküsimus peaaegu et eksistentsiaalse tähtsusega. Lonkavad peaaegu kõik selle küsimuse elemendid: Tallinna–Tartu maanteel sõitmine võib lühendada eluiga, lennuliiklust lihtsalt pole ja raudteeliiklus on nagu on. Millal vastab vähemalt üks neist elementidest Tartu arengu vajadustele?

See sõltub Tartu arengu vajadustest.

Ükski neist elementidest praegu Tartu arengu vajadustele ei vasta.

Kui te nii ütlete, siis ma usun teid.

Kõige lihtsam teema on Tallinna–Tartu maantee, millega me praegu töötame. Minu isikliku nägemuse kohaselt peaks see olema neljarealine tee. Esimene samm, mis peaks olema tehtud selle riigikogu ajal, on teha maantee neljarealiseks kuni Mäo ristini koos Mäo ümbersõiduga.

Nii et selle riigikogu ajal saab tehtud?

No ütleme nii, et kui see riigikogu laiali läheb (2011. aastal – toim), siis keegi ei kahtle, et uuel trassil käib aktiivne ehitus, poliitilistest otsustest ei sõltu enam midagi ja käib praktiline rakendamine.

Kõige optimistlikum neljarealise tee Mäoni valmimise aeg on 2012. aasta, kõige reaalsem aga 2013. See on 60 kilomeetrit uut teed.

Eelprojekteerimine juba käib.

Mis jääb Mäo risti ja Tartu vahele, seda me võiksime hakata tõsisemalt arutama 2010. aastal. Praegu vaatavad eksperdid, et Mäo risti ja Tartu vahel tuleks teha erinevaid kohti paremaks, võibolla tuleks järgmise etapina Tartu poolt natuke vastu tulla.

Aga mis puutub sellesse esimesse laiendusse kuni Mäoni, siis jõudsime rahandusministriga eelmisel nädalal, kui eelarvega maha saime, enam-vähem ühesugusele arusaamisele, kuidas täpselt rahastamismehhanism toimib.

Kui suurest summast Mäo-jupi puhul jutt käib?

Praegu räägime 4-5 miljardist kroonist. See on suur projekt ja tahame seda teha nii, et ei peaks võtma kalleid laene.

Teiseks puudutab Tartut ümbersõit Tiksoja kaudu.

Praegu käib eelprojekteerimine, et teha uus lõik Tiksojast Valga–Jõhvi maanteeni. Eesmärk on, et Riia–Peterburi trass ei läheks Tartust läbi.

Mis puutub raudteesse, siis raudtee seis ei ole praegu eriti hea. Reisirongiliiklus sõltub sellest, palju Eestist käib läbi kaubavoogusid.

Kui me valitsusse läksime, nägime, et kui raudtee suudab oma kaubavoogusid enam-vähem hoida, siis saab Tallinna ja Valga vahelise raudtee viia sellisesse korda, et saab sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Kas see on seesama Rail Baltica?

Jah, see on Rail Baltica esimene etapp. Aga täna on päevakorral küsimus, kust me selle raha võtame. Siiani arvestasime kaubavoogude suhteliselt hea seisuga, mida täna enam pole.

Võibolla on võimalikud mingid Euroopa Liidu vahendid, me ei taha igal juhul seda kava maha tõmmata.

Idee on ikkagi rahvusvaheline reisi- ja kaubarongiühendus.

Esimese eesmärgina oli kavas viia kuni 120 kilomeetrini tunnis Valga–Tartu lõik ja seejärel Tartu–Tallinna vahe.

Järgmine riigikogu peaks juba sõltuvalt võimalustest viima kiiruse kuni 160 kilomeetrini tunnis. See on viie kuni kaheksa aasta perspektiiv eeldusel, et meil läheb hästi.

Aga ma usun, et see kuni 120 kilomeetrit tunnis saab nelja aastaga tehtud.

Millal me jõuame ikkagi rahvusvahelise rongiühenduseni?

Läti osas on kokkulepped, et ka Riia–Valka liin saab kiiruse kuni 120 kilomeetrit tunnis. Käsitleme Valmiera ja Tartu vahelist raudteed Lätiga ühise projektina.

Leedu ja Poola vahel on küsimus, et kui tekib Euroopa rong, siis kus hakkab käima rongi ümbertõstmine ja nii edasi.

Nii et nelja aasta pärast saab Riiga põrutada rongiga kiirusega 120 kilomeetrit tunnis?

Peaks jah saama. Nüüd tekib järgmine küsimus, et kui infrastruktuur teha valmis, tuleb vaadata, kas kauba- ja reisijaveoettevõtetele on see liin majanduslikult tulus.

Täna Peterburi ja Moskva liiniga tegelevad ettevõtjad juba analüüsivad Riia liini võimalusi, nii et huvi on olemas.

Lennundusest niipalju, et Tartu kui regionaalne lennujaam mingid investeeringud saab.

Mis need mingid inves-teeringud on? Lennurada pikemaks?

Lennurada pikemaks, tehnika korda. Kui kõik läheb sujuvalt, siis järgmise aasta lõpuks on need investeeringud tehtud.

Edasi on küsimus selles, kas tekib reisijateveo regulaarliin. Vaja on ühte või kahte regulaarliini.

Valitsus saab äratada huvi lennuettevõtetes – Estonian Air, Finnair, Air Baltic ja teised, kes väiksemate lennukitega teenust pakuvad.

See, et Tartut pole lennuühenduste kaardil, on kindlasti probleem.

Kui riik toetab regionaalpoliitilistel kaalutlustel lennuliiklust saarte ja Tallinna vahel, siis oleks regionaalpoliitiliselt vähemalt sama oluline saada käima Tartu lennuühendus. Miks ei võiks riik vähemalt käivitamisfaasis seda liini doteerida?

Need on kommertsliinid.

Samamoodi tegutsevad ärilistel alustel need firmad, mis lendavad Tallinna ja saarte vahet.

Aga milles seisneb see regionaalpoliitika? Need on kommertsliinid.

Miks siis keegi neil liinidel sõitmisest nii väga vaimustuses pole olnud? Äkki peaks toetama, et saaks lõpuks asja käima?

Selle üheks põhjuseks on infrastruktuuri senine nõrkus – nii tehniline baas kui lennujaam. Valitsus saab seda liini sisseelamise ajal tutvustada, teha kampaaniaid ehk süüa see liin sisse.

Riik peab selliste toetuste puhul vaatama majanduslikult mõistlikke variante.

Alati võib minna Tallinna ja lennata sealt. Tartu ei ole mingi saar.

Tartu on oluline regionaalkeskus. Miks selle regionaalpoliitiliselt üliolulise liini käimalükkamise doteerimist ikkagi peetakse nii imelikuks?

Aga mitu liini? Viis, kümme, viisteist liini?

Kindlasti mitte. Kas Helsingi, Tallinn või Stockholm. Saaks asja lõpuks käima – oleme sellest liinist siin Tartus viimased 15 aastat rääkinud, ikka ei ole midagi.

Me ei saa unustada vaba konkurentsi reegleid. Selliseks riigi abiks peab olema väga selge regionaalpoliitiline põhjendus. Teoreetiliselt ei ole seda võimalik välistada.

Euroopa lennunduses on tohutult tegijaid – nad lähevad kõikjale, kus lendamine on majanduslikult tasuv.

Tartu puhul on probleem ikkagi nõrk infrastruktuur – kui infastruktuur pole paigas, siis keegi ei saa lennata. Infrastruktuuri teeme ära.

Arvate, et kui lennujaam saab korda, siis hakkavad ka lendama?

Praegu on teatud huvi. Vaatame. Loodame.

Kas järgmise aasta riigieelarves on raha Ahhaa teaduskeskuse ehitamiseks olemas?

Minu teada eelarveprojektis seda keskust pole.Ahhaa teema on käinud mitu korda valitsuskabineti koosolekult läbi, koalitsioonilepingus on see ju põhimõtteliselt kirjas.

Aga tekkinud on teatud usalduse küsimus – kord on see teaduskeskus maksnud 100 miljonit, siis 700 miljonit ja kahe nädala pärast 300 miljonit.

Aga mida me siis õigupoolest loome?

Kui me tahame investeerida 700 miljonit krooni Ahhaa keskusesse, siis valitsus peab vaatama, kas kõrval on ka teisi projekte.

700 miljonit on tohutu raha.

Viimane küsimus, kiuslik ja asjasse mittepuutuv. Kes oli Nikolai Pirogov?

Nikolai Pirogov oli keemik, kes minu teada ... Oli ta keemik?

Mitte päris.

.... (ministri nõunik Tiit Leier üritab Partsile appi tulla ja ütleb, et ta kaks päeva tagasi just luges Pirogovi kohta, aga meelde ei tule. Lisab, et raekoja taga on Pirogovi plats.)

Ma ütlen märksõna «meditsiin».

.... (Kas tema oli kipslahase väljatöötaja, küsib Leier minult).

Jah.

No näed.