Ühel hiljutisel Raadio 3 hommikul nimetas hommikuprogrammi tegija kõigepealt venelasi tibladeks. Siis rääkis lehte tutvustades kahest ahvist, kes tapsid Soomes professori. «Üks neist on Eesti venelane ja teine lihtsalt venelane – mis vahet seal on,» lausus ta minu mäletamist mööda.

Venelaste seltskondlikust sõimamisest kujunes nõukogude ajal lausa rahvuslik traditsioon, harjumus, millest paljudel praegugi raske vabaneda. Siis oli tegu ikkagi okupatsiooni ühe kaasnähtusega, tegelastega, kes ei vallanud eesti keelt ega kultuuri. Paljud neist suhtusid vist eestlastessegi kerge üleolekuga.

Venelased sattusid eestlaste seltskonda nõukaajal väga harva. Praegu aga on teisiti. Mulle tundub, et riigi suhteliselt radikaalne integratsioonipoliitika on hakanud vilja kandma ning peale on kasvamas terve hulk selliseid vene noori, kes suhtlevad iga päev eestlastega, kelle sõbrad on eestlased ja kes valdavad laitmatut eesti keelt – paremat kui mõni natsionalistlik jõmm.

Kes aga ei ole uute oludega absoluutselt kohanenud, on eestlased ise. Venelaste solvamise rumal harjumus ei taha kuhugi kaduda. See käib nii enesestmõistetavalt ja lobedalt, hoolimata asjaolust, et poolmärkamatult on meie seltskonda tulnud vene juurtega inimesed.

Kuidas nad reageerivad, kui keegi end unustab raadios või õllelauas tiblade üle lolle nalju tegema? Osa ei tee teist nägugi, aga ainult rumal võib uskuda, et rahvuse ja päritolu solvamine neile korda ei lähe. Solvajad kohmetuvad hetkeks ja teatavad, et nad ei tahtnud öelduga lauas istuvat venelast või ukrainlast või valgevenelast solvata.

Integratsiooni mõte ei ole ju siin elavate venelaste eestistamine, ega ju? Järelikult ei tohiks eestlased sisendada neisse ka alaväärsuskompleksi nende rahvuse suhtes.

Me ise ju teame, mis tunne on elada alaväärtustatud rahvusena omal maal. Just nõnda tunnevad paljud venelased end oma maal, sest teist kodu neil pole.

Kes väidab vastupidist, võtku teadmiseks, et eestlased kui soomeugrilased pole Eesti territooriumi põliselanikud, vaid muulased. Enne meid elasid siin mingid protoeurooplased.

Eestlastel oleks aeg mõista, et Eesti venelased on samasugune osa me riigist ja me kodust nagu eestlasedki. Enamik neist rikastab koos kõigi oma heade ja vigadega Eesti elu ja riiki. Ja kes on häbiks me riigile, on seda sama palju kui mõnigi eestlane.

Niisiis: kui mõni Eesti ahv tapab Soome professori, siis pole mingit vahet, kes ta on – kas eesti või vene ahv.