Kallaste Kaluri juht Fjodor Plešankov ütleb, et veel eelmisel aastal töötas ettevõttes 55-56 kalurit, praegu on neid 24 – üle kahe korra vähem. Ta ei usu, et keegi töölt lahkunuist veel majade juurest kalandusse tagasi tuleb. Suvine ehitustöö oli vanasti Peipsi ääre elanikule sunnitud käik, sest toonase püügitehnikaga ei saanud järvest suvel kala kätte, ka oli võimatu kala säilitada. Nõukogude ajal käis aga põhjanooda- ehk mutnikupüük aasta ringi. Kalureid oli kaks korda vähem kui praegu ja kala jätkus kõigile. Praegu Peipsi kala lihtsalt ei jagu nii palju, et elatada ära pool tuhat inimest, kes saavad järvest lisa- või põhisissetuleku. Taandareng jätkub Eesti kalanduse strateegia aastaiks 2007–2013 – seni veel mustandina – tunnistab, et Eesti kalandussektor on juba pikka aega seisakuajastus ning selle areng on muu majanduse tempost tublisti maas. Mullu püüti Peipsist arengukava andmeil 673 tonni koha koguväärtusega 21,3 miljonit krooni ja 374 tonni ahvenat koguväärtusega 9,7 miljonit krooni. Seda väga lahjat suppi helpis 530 kalurit, neist kolmandikule on kalapüük põhiline sissetulekuallikas. Kui jagada 31 miljonit krooni 530 kaluri vahel, siis tuleb igaühe keskmiseks palgaks 4900 krooni kuus. Ent ei maksa unustada, et saadud tulude eest tuleks ka püügivahendid korras hoida ja makse maksta. Arvestatavatest investeeringutest pole selliste mahtude juures mõtet rääkida. Krediidiinfo kinnitab, et ka suured Peipsil tegutsevad püügifirmad elavad peost suhu ja suur osa neist on kahjumis. Kes on kalur Peipsi Eesti-poolel võib kalapüügist riigiametnike hinnangul enam-vähem rahuldavalt ära elada siis, kui kutseliste kalurite hulk järvel kahaneb kolmesajani. Ka Fjodor Plešan-kovi sõnul piisaks 200–300 kutselisest kalurist. Kutselisest kalurist on Plešankovi hinnangul praegu üldse imelik kõnelda. «Kutseline kalur peaks olema aasta ringi tööga hõivatud,» räägib ta. «Meie tööaeg on aga järjest karmimate piirangutega sätitud mõnele kuule aastas.» Plešankov on investeerinud nelja aastaga Kallaste sadamas kala vastuvõtu ja säilitamise hoonesse ning fileerimistsehhi ligi 25 miljonit krooni. Keskkonnainspektorite ülisagedased kontrollvisiidid ettevõttesse on pannud Plešankovi küsima, miks käivad inspektorid pea iga päev tema firmas, sellal kui terve järv on täis väikeste paatidega askeldavaid firmakesi, mille tegevusel ei hoia keegi silma peal. «Küsisin inspektorilt, kas ta kunagi neid paate siin teisel kaldal ka kontrollib – tema vastas, et need ei ole nimekirjas ja ta ei tea, kuidas neid kätte saada,» räägib Plešankov. Mullu teenis Peipsi suurimaid püügifirmasid Kallaste Kalur 27,5-miljonilise püügitulu juures 2,7 miljonit krooni kahjumit. «Kui täidad kõiki nõudeid ja teed selleks aina suuri investeeringuid, tuleb loomulikult kahjum!» ütleb Plešankov. Plešankovi väitel soosib Eesti praegune kalanduspoliitika väikefirmasid, mis ei maksa makse ega investeeri normide täitmisse, võib aga tahtmatult välja suretada just need suuremad ettevõtted, mis normide täitmisse investeerivad. Lahja supp Põllumajandusministeeriumi kalapüügikorralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialisti Ene Ilvese hinnangul ei peitu Peipsi kalanduse probleemide peapõhjus mitte püügipiirangutes, vaid selles, et kalureid on rohkem, kui jagub kala nende elatamiseks. «Mida rohkem on sööjaid supikausi ümber, seda lahjem on supp,» tunnistab ta. «Selle supiga lihtsalt ei ela ära.» Ligi kolmandik sisevete kaluritest on uuringute andmetel nõus praegugi ametit vahetama, niikuinii on aga kohe-kohe pensionile jäämas 21 protsenti kaluritest. Sisevete kaluri keskmine vanus on üle 50 aasta. Kalandusstrateegia kavand näeb ette ümber- ja täiendõppevõimaluse 20–30 protsendile sektorist lahkuda soovijatele või siis lihtsalt majanduslikult ebapiisava püügiõigusega kaluritele. Põllumajandusministeeriumi abiministri Rain Vändre sõnul toob uus kalandusstrateegia lisaks senistele kalanduse toetuse meetmetele kaasa ka niinimetatud kalanduse Leader-meetme tekke. «See meede lubab kaluritel kasutada raha mitmeks otstarbeks, et oma piirkonda arendada,» selgitab Vändre. Kui küsida Vändrelt, millal lõpeb kalanduses taandareng,
mida tunnistab ju ka arengustrateegia kavand, siis ei oska ta sellele täpselt
vastata. |
