Postimees Online avaldab kultuuriminister Raivo Palmaru avalduse seoses Postimehes sel nädalal ilmunud artiklitega, mis puudutasid ministri tegemisi.

Tänases Postimehes ilmunud Tuuli Kochi ja Priit Rajalo uudislugu «Kultuuriminister Raivo Palmaru kaotab koduerakonnas toetust» serveerib lahkelt väljamõeldisi.

Ka ei ole 2007. aasta eelarve eelnõus kultuuritöötajate palgatõusuks olnud mingil ajal rohkem raha kui ikka see summa, mis lepiti kokku suve hakul. Kusjuures palgaraha suurust ei määra ainult kultuuriministeerium.

Avalikest allikatest on lihtne järele vaadata, et just siinkirjutaja tõstatas 7. septembril valitsuses, 18. septembril kohtumisel riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneniga, 19. septembril riigikogu kultuurikomisjonis ja 20. septembril riigikogu infotunnis kultuuritöötajate palgatõusu teema.

Mis puutub leheloos väidetud vastuoludesse erakonnaga, siis ei ole mul sellesisulist jutuajamist olnud erakonna ühegi liikmega.

Kõnealuses uudisloos on korduvalt viidatud anonüümsetele allikatele. Meenutaksin, et rahvusvahelised ajakirjanike ja kirjastajate organisatsioonid, samuti maailma juhtivad ajakirjandusväljaanded (New York Times, Washington Post, Los Angeles Times, NBC News jt) on oma avaldustes korduvalt rõhutanud, et anonüümsed allikad õõnestavad ajakirjanduse usaldatavust ja neid ei saa kasutada.

27. septembril avaldas Postimees uudise, milles minuga seoses on tsiteeritud ja parafraseeritud Margus Allikmaad ning Andres Jõesaart.

Selles uudisloos esitatud osundused aga ei kattu nende vastustega, mille Allikmaa saatis loo autorile Andri Maimetsale 26. septembril kell 16.53 ja Jõesaar samal päeval kell 17.09.

Juhul, kui mulle saadetud e-kirjade koopiad on autentsed (aga selles ei ole põhjust kahelda), on Maimets allikate sõnu mitte ainult meelevaldselt muutnud, vaid neile lausa oma sõnad suhu pannud ning lisanud fiktiivsetele allikaviidetele hinnangud.

Rääkimata sellest, et tolles «uudises» on informatsiooni juba pealkirjas ja juhtlõigus interpreteeritud. Lääne ajakirjanduses nimetatakse sellist pruuki uudise juhtkirjastamiseks (editorializing).

On ilmne, et sääraste uudislugude eesmärk ei olnud küll lugeja informeerimine.

Sama 27. septembri Postimees Online’is ilmus uudis «Valijamehele lubati hääle eest staadioni». Selles algselt Järva Teatajast pärit artiklis on Järvamaa Koigi valla esindajale Liidia Mäeveerile viidates öeldud: «Osa poliitikuid lubas talle isegi, et Koigi saab kauaoodatud staadioni, kui tema ainult õige kandidaadi poolt hääletab.»

Investeeringutoetusi staadionide ehitamiseks eraldab riik kultuuriministeeriumi kaudu. Mingit «kauaoodatud Koigi staadioni» aga kohalikele omavalitsustele eraldatava investeeringutoetuse maakondlikus pingereas (maavalitsuste ettepanekutes) ei ole.

Kultuuriministeerium ei ole saanud ka Koigi vallalt ühtegi taotlust toetada staadioni ehitamist. Koigi staadioni ei ole kunagi olnud kultuuriministeeriumi 2007. aasta investeeringute ja 2006. aasta lisaeelarve investeeringute projektis ning mingit «kauaoodatud Koigi staadioni» ei ole ka kultuuriministeeriumi investeeringute kavas aastateks 2007–2010.

Tegu on väljamõeldisega, mille abil üritati jätkata juttu poliitilistest katustest.

Paraku võib neile viimasest kolmest päevast pärit näidetele lisada veel kümmekond samasugust. Sellisel meedia võimu kuritarvitamisel on kurvad tagajärjed, sest usaldusväärse teabe ja tõsiseltvõetava debati puudumine jätab lugejad meediamanipulatsioonide, propaganda, poliitilise reklaami ja mõttetute loosungite meelevalda.

See muudab inimesed poliitika suhtes ükskõikseks või koguni tõrjuvaks ja seab varem või hiljem kahtluse alla poliitilise süsteemi jätkusuutlikkuse.

Kutsun Postimeest austama vaba ajakirjanduse selliseid universaalseid väärtusi nagu tõelevastavus, täpsus ja õiglus, ning ajakirjanikke tegema oma tööd ausalt ja väärikalt.