Linn korrastab sotsiaalkortereid
07.10.2003 00:01
Mari-Liis Hüvato, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Sotsiaalabi
vajavatele tagastatud majade üürnikele mõeldes plaanib linn korda teha Lossi
tänavas asuva üheksa korteriga hoone, kus on ka praegu
sotsiaaleluruumid.
Tagastatud maja üürnikele sotsiaaleluruumide rajamiseks sai Tartu riigilt
pisut üle miljoni krooni toetust, selgitas linnavarade osakonna eluruumide
teenistuse juhataja Mait Raig.
«Tükk aega mõtlesime, kas osta selle raha eest sotsiaalkortereid või
renoveerida Lossi tänava maja,» rääkis Raig. «Et meil on üks suure korterite
arvuga maja olemas, läksime renoveerimise peale.»
Üheksa väikekorterit
Lossi 34 asuvas majas kuulub linnale üheksa 13-20-ruutmeetrise pinnaga
korterit. Veel kuu aega tagasi elasid mõnes eluruumis sees sotsiaaleluruumi
vajajad.
«Eelmistele üürnikele leidsime asenduspinnad ja Lossi tänavasse nad tagasi ei
tule,» rääkis Raig. Ta lisas, et kuna tegemist on kesklinnaga, vaatab
elamukomisjon hoolikalt, keda sellesse majja elama paigutada.
Kõige tõenäolisemalt hakkavad Lossi tänava korterites elama vanurid, eelkõige
senised tagastatud majade üürnikud. Sotsiaaleluruume vajavad aga ka näiteks
kasina sissetulekuga pered või lastega üksikemad.
Et remonti läheb kogu maja, jagatakse remondikulud linna ja teiste
korteriomanike vahel. Kui suur on summa, mis lisaks riigilt saadud 1,034
miljonile kroonile tuleb teistel korteriomanikel omaosalusena lisada, selgub
pärast riigihanke tulemuste teadasaamist.
Linna ülesanne
Raigi sõnul on esialgu plaanis korda teha hoone sisemus. Maja katuse üks
pool on juba renoveeritud, nüüd tehakse korda ka teine pool, fassaad
korrastatakse tulevikus.
Raigi sõnul tuleb sotsiaalkorterite üürihind praegusest turuhinnast odavam.
«Neid kortereid ei tehta eesmärgiga tulu teenida,» ütles Raig. «Nendega täidab
linn talle seadusega pandud ülesannet.»
Muud peale sotsiaalkorterite ei saakski linn Lossi tänava majja teha. «Kui
võtaksime neilt sotsiaalkorteri staatuse, siis peaksime need erastama,» rääkis
Raig. «Erastada saab ainult enampakkumise kaudu EVP-de eest, linn ei saa sellest
suurt midagi.»
Mait Raigi sõnul on 688 linnale kuuluvast korterist 500 nähtud ette
sotsiaaleluruumideks. Linna eelarvest on tänavu linnale kuuluvate korterite
remondiks eraldatud 1,8 miljonit krooni.
|