Korvpalliõppejõud tahab näha Tartu Rocki noorte esiletõusu
(1)
07.10.2003 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Korvpalliõppejõud
Arne Laos ei mõtle sellele, mis koha saab Tartu Ülikooli / Rocki võistkond
reedel algavate meistriliigamängude lõpuks, vaid tahab näha, kas noored mängijad
suudavad vanadest tekkinud tühimiku täita.
Kui Tartu Rock aprillis finaali ei pääsenud, leidsite, et alati ei peagi
võitma. Lisasite, et vaja on pöialt hoida, et Rock pronksi võidaks. Selle Rock
võitis. Millele me nüüd, uue hooaja hakul, pöialt peame hoidma?
Miks me üldse peame midagi hoidma? Las nad teevad ise. Ega nad nii
viletsad ole, et nende jaoks peab midagi hoidma. Praegu on olukord hoopis teine,
sest midagi peale nime pole ju alles jäänud.
Seda mullust võistkonda enam pole. On kümmekond mängijat, kes harjutavad.
Andrus Renterit näiteks ei ole ma nende seas näinud. Teda oleks meil kindlasti
vaja.
Üks asi, millest ma aru ei saa, on see, et võeti juurde tagamängija. Pean
seda Tartu korvpalli absoluutseks katastroofiks. Tagamängijaid on siin jätkunud
kuni Liidu koondiseni välja, Eesti koondis on kogu aeg mänginud Tartu
tagamängijatega!
Iseenesest pole võistkond kehv, seal on andekad noored poisid. Küsimus on
selles, kas nad on nõus töötama sellisel tasemel, et selle pinnalt hakkaks ühel
hetkel võistkond kujunema. Teine probleem on, kas treener on suuteline neid
noori nii tööle panema.
Neid nõudmisi, mis enne võistkonnale pandi, on nüüd absurdne esitada.
Turniiri käigus võib meeskond kosuda, kuid kohtadest siin rääkida küll ei või.
Millele meil siis tänavu loota on?
Lootma peab, et nad pakuvad ilusat mängu, seda ka kaotades. Mida see
tähendab? Et on kollektiivne korvpall, mis koosneb, nagu Tõnu Lust õigesti
rõhutas, kaitse- ja ründemängust. Muidugi, sportmängudes sõltub palju
vastastest.
Kui Tallinnas on ühte meeskonda kokku aetud nii palju tugevaid mängijaid,
siis tekib küsimus, mis mõttega. Nii võiks ju teha Eestisse üldse vaid ühe
võistkonna, mis pääseb olümpiamängudelegi.
Samas: mis näitaja see üldse on, et oleme Eestis esimesed? Mis kuramuse
näitaja on Eesti meister? See on nagu kukk, kes istub talu õuel kõrge hunniku
otsas ja karjub kõvasti, kui kana muneb. Tema osavõtt selle juures väga suur
pole, tema muna ei teinud.
Te siis ei räägiks mitte Tartu korvpallist Eesti tasandil, vaid Eesti
korvpallist maailmatasandil?
Jah, ma tikun sinnapoole küll. Kuigi maailmatasand on kah
suurushullustus. Võrdleme ennast nendega, kes on meie ümber. Väikese proovi
saime nüüd teha Venemaaga. Vahe on ikka ilmne, siin pole midagi rääkida. Ma ei
usu eluilmaski, et meie võistkond (TTÜ / A. Le Coq - P.R.) oleks neid (Kaasani
Uniks - P.R.) võitnud, kui vastased poleks eksperimenteerinud.
Tagasi Tartu võistkonna juurde. Olete noori Rocki mängijaid saalis
vaatamas käinud. Mis mulje nad jätavad?
Väga toredalt teevad. Viimast trenni vaatasin, töö käib, väga hästi
viskasid. Tipp-topp, just nii, kuis peab.
Mind huvitab see, kas need noored mehed tõusevad pinnale või olid nad seni
vanade meeste selja taga, kes neid vedasid ja tekitasid tunde, et ka nemad on
tasemel. Ma hästi ei usu, et noored praegu selle vahe välja kannavad, mis jäi
vanade äraminekust.
Kas selleks on veel vara?
Vara ka, kuid kas nad üldse on suutelised seda tegema? Osa mängijaid on
sellised, et mehekest on särgi all nagu vähevõitu.
Kas te nimesid ei taha nimetada?
Marek Doronin on üks niisugune ja teine on Heiko Rannula. Kui last kole
palju kiidetakse, siis…
Ma ütlesin poistele kohe, kui lehes kirjutati, et nad on koondise
kandidaadid: nüüd olete kaheks aastaks seisma pandud, või kui on mehist meelt,
unustage ruttu see asi ära. Potentsiaal neis on, kuid suurem osa andekaid jääbki
andekaiks.
Mis on Rocki tänavused nõrkused?
Neid ei saa veel öelda. On kümme inimest, ma pole neid veel raskustes
näinud. Hommikune treening on kerge, taktikaline, seal ei tule iseloom välja.
Mis on Rocki tänavune tugevus?
See, kui nad tõestavad, et suudavad asendada seda, mis on läinud. Läinud
on võistkond. Mina ei loe üksikuid mängijaid - tervik on laiali läinud.
Võistkonna ehitamine on omaette vigur. Kesistest mängijatest saab teha väga
hea võistkonna. Seda usun ma küll, et nii head võimalust, kui praegu noortel on,
pole Tartu Ülikoolis kunagi olnud.
Seda te veaks ei pea, et vanad minema läksid?
Ei, ei, kui siin on nisuke jooksuaeg, et igaüks läheb, kuhu tahab, käitub
nii, kuidas tahab. See tuletab ju tegelikult hullumaja meelde, aga seda
nimetatakse võistkonna komplekteerimiseks. Mida see tähendab?
Kui idee on kadunud, jäävad vaid laibad järele. Mina poleks nõus mängima, kui
Tartu Ülikooli võistkonnal on mingi õllepudeli nimi. Kunas on ülikool kõrtsi või
kainestusmajaga koostööd teinud?
Ei mäleta enam aastat, mil Rocki puudusena poleks nimetatud tugeva
keskmängija puudumist. Millele nüüd Tartu Rock rõhuma peab, kas jälle
kiirrünnakud meelde tuletama?
Rocki tugevus seisnes selles, et nad mängisid oma võimetest rohkem välja
kui teised võistkonnad. Nad ei oleks kohe mitte kuidagi saanud võita, aga nad
võitsid. Lihtsalt selline hüpe ei tule, et nüüd hakkame näiteks kiiret mängu
mängima.
Kiirpealetungi peavad nad nagunii tegema. Kui palju nad neid möödunud aastal
tegid? Terve mängu jooksul ehk paar korda.
Praegune Rock võib kaotada, selles pole probleem - nendelt võitu nõuda on
häbematus. Võistkonna loomine võtab aega paar-kolm aastat.
Samas on Tartu kogu aeg mänginud võõrleegioni vastu. Juba Heino Lille ajal,
too tõi kümme pikka venelast, kes jaotati laiali. Tartu ei saanud.
Tol ajal mängis aga Tartust kolm võistkonda kõrgliigas. Nüüd on üks jäänud ja
sellelgi on treeningul vaid kümme mängijat. Rohkem mängijaid pole. See kümmegi
on koos ühe sissetoodud tillukesega. Nii et enam pole asi isegi pikkades.
Ent veel pole mõtet paanikat teha. Tuleb ära oodata ja vaadata, kas sellest
tuleb võistkond või mitte.
Aprillis heitsite toonasele Tartu Rockile ette, et noorte ja vanade
koostöö ei laabunud nii, nagu näiteks Kalevil. Nüüd vanu enam pole, on vaid
noored. Kas nüüd võib loota paremale meeskonnasisesele üksteisemõistmisele?
Kas see vanade äraminekust tekkinud tühimik pole äkki liiga suur? Kas
noored pole paari aasta võrra paigale jäänud?
Nüüd saavad noored näidata, kas nad on ka ise mehed või olid nad mehed
vanemate mängumeeste varal.
Möödunud hooaja lõpus ei jätnud te kritiseerimata nüüd Poola mängima
siirdunud Tanel Teini. Kas Rockil on ilma selge liidrita lihtsam või raskem
mängida?
Kardan, et esimestes mängudes on kindlasti raskem. Varem oli väga lihtne:
kõik teadsid, kelle peale käib mäng, nüüd peavad tulema uued liidrid. Rannulast
ja Doroninist räägiti, aga kas neist ikka on selle osa täitjat...
Nii ei saa, et ma riideruumis lepin kokku, kes on liider. Nii võiksime ka
koosolekul kokku leppida, et liider on see, kellel on kõige kenam soeng.
Meeste seas saab liider olla see, kes on seda sisuliselt. See on mängija, kes
võtab rasked olukorrad enda peale ja lahendab need võistkonna kasuks.
Liidriseisus tuleb tegudega.
Olete öelnud, et Tartusse ei tule 10-15 aasta jooksul teist sellist
treenerit, nagu on Jüri Neissaar. Mida on nüüd oodata Tõnu Lustilt?
Nad on ühes majas pea kogu aeg ninapidi koos tegutsenud. Vahe võib olla
vaid iseloomus.
Lusti Neissaarega võrrelda ma ei oska. Neissaar on end tõestanud noorte ja
vanade peal. Mina oleks Neissaarele kohe Eesti koondise peatreeneri kohta
pakkunud. Ta on ka noor mees, auahnust jätkub kõvasti, aga ta on vist nii tark,
et ei taha sinna minna.
Aprillis heitsite muu hulgas ette, et mängijad tunnustavad üksteist liiga
vähe. Eriti unustati ära see, kes mööda viskas. Kuidas saaks Tõnu Lust nüüd teha
nii, et mehed üksteist mängus ikka patsutaksid, olgu tunnustavalt või
lohutavalt?
Treener peab hoidma võistkonna positiivsel kursil. Seda on lihtne teha,
kui võidetakse. Aga kui tulevad kaotused, siis lähevad vead järjest suuremaks.
Ma ei tea, kuidas ta seda on mõelnud.
Küsiksin Tõnu Lustilt, kas kaotus Kaasani Uniksile Tallinnas (Rock kaotas
72:110 - P.R.) tuli ootamatult. Kui ta vastab jaatavalt, siis peab ta olema
täielik utopist. See on väga hea, et inimesed pandi kahe jalaga maa peale.
Teine asi on see, kuidas treener kaotusest rääkides ütleb: kas kaotati 38 või
40 punktiga. Seal on suur vahe. Kui ütleks, et 38 punktiga, oleks see
väikestviisi vabandamine - kolm kõlab ju paremini kui neli. Seepärast ütles Lust
õigesti, et kaotati 40 punktiga.
Ülikooli spordiklubi üks juhte ütles kevadel finaalist väljajäämise järel,
et meeskonnal pole olnud arengut, tuleb teha muudatusi. Kas teie hinnangul on
nüüd arengu tagamiseks piisavalt muudatusi tehtud?
Mis muudatusi on tehtud? Mina ei näe, et oleks tehtud. Vana äralõhkumine
pole veel muudatus.
Treener võeti ära? No olgu, võtke, sellest pole häda.
Osa mehi kõndis minema? Eks nad nõudsid ei tea mis raha. Nad ikka saavad
palju raha ka, selle raha eest võiks juba osata mängida.
Ja mis on juhtkonnal korvpalliga pistmist? Mis see tähendab, et tema pole
rahul? On neil seal mingi motoorne rahutus või? Kui tegemist pole selle ala
inimesega, siis on ta täielik profaan (võhik - P.R.).
Elu käivat sinusoidi pidi - on tõusud, on mõõnad. Kus asub sellel
sinusoidil praegu Tartu Rock?
Rock on kõige paremas kohas, sealt on võimalik tõusta. Noortele on see
ideaalne võimalus, vanadele muidugi natuke keeruline.
Rockis on üks vahva poiss, Tarmo Kikerpill. Mujalt käis, midagi ei osanud,
aga on nii palju õppinud ja nii kaugele jõudnud. Kaarega müts maha tema ees!
Sellist meest tuleb austada.
Kas tema on see, keda peaks kinni hoidma?
Teda polegi vaja kinni hoida, ta pole selline mees. Tema aitab noori
joonel hoida, nõuab treeningul, et nad tööd teeksid, ja noored häbenevad
viilida, kui selline mees ees tööd teeb.
Ütleme, et näiliselt on meeskond alla läinud, kuid nüüd hakatakse üles
minema. Selle peale hoian ma küll pöialt, et noored mehed ülesronimisega hakkama
saaksid.
Arvan, et kumbki treeneritest ei takista noortel tõusmist, küsimus on pigem
selles, kas neist on minejaid.
Mullu neist vanadest ülesõitjaid polnud, mängu said nad siis, kui vana
mängumees oli paelaga kinni või vigadega välja kukkus. Nüüd vanu ju enam ees
pole.
Nii et kõige halvem, mida teha saaks, oleks hakata noori hurjutama, kui
nad ei võida?
Loodan, et noori ei hakatagi hurjutama, kuid kardan, et meeskonda küll.
Kindlasti tuuakse näiteid minevikust. Peab olema arukat kannatust.
Usun siiski, et hooaja lõpuks tuleb meeskond vee peale. Mis kohal nad siis
on, see mind üldse ei huvita.
|