Tartu Postimehe juhtkiri: ühe kena tava kurb lõpp 07.09.2008 19:32
|
| |
|
 |
Koolikell. Foto: Peeter Langovits |
 |
|
|
|
Esimene koolipäev on eriline ka paljudele neile, kellel sellega enam,
või veel, isiklikku suhet ei ole. Sest eks me kõik ole kunagi läinud
nii, tähtsus ja pisike hirm silmis, lillepunt kõvasti pihku pigistatud.
Pole siis ime, et mõnigi tundelisem pühkis silmanurgast liigutuspisara
ja võibolla helistas üle hulga aja kunagisele koolisõbrale, et pärida,
kas mäletad ja kuidas läheb ja kas sinu laps või lapselaps oli ehk kah
tarkusepäeva tegelaste hulgas.
On asju, mis teatud niite pidi kogukondi liidavad. Esimene koolipäev tundub olevat üks sellistest, mil tajutakse arvukaid sidemeid läbi paljude koolipõlvkondade.
Pikki aastaid on Tartu Postimees avaldanud kooliminejate nimekirju ja me teame, et paljud pered hoiavad neid ajalehti perekonna mälestusesemete seas. Ja kuigi tõenäoliselt paljudes kodudes läksid needki lehenumbrid ajalehtede tavalist kaduviku teed, leiti sealt ometi tsipake informatsiooni ja veidike emotsiooni, sest kui palju on lõppude lõpuks ilmas neid asju, mida on kogenud kõik, kes lugeda oskavad.
Kahjuks jäi tänavu info enam kui poolikuks: juba kevadel ei saatnud linnakoolid ajalehele oma lõpetajate nimekirju ning kooliminejate nimekirja saatis küll enamik Tartumaa koole, aga vaid neli Tartu linna kooli. Miks siis nii?
Nagu teame, on andmekaitseseaduse tõlgendamine tekitanud rohkelt poleemikat ja eriti selles punktis, kas nimed on niisugused delikaatsed isikuandmed, mida igaühe isikliku nõusolekuta avaldada ei tohi.
Andmekaitseinspektsiooni peadirektori Urmas Kuke tõlgendus oli lihtsustatult öeldes pigem tagasihoidev kui soosiv ning läinud kevadel tunnistas Tartu gümnaasiumidirektorite eestkõneleja Tartu Postimehele otsesõnu: nemad ei saada lõpetajate nimekirju, sest sellest võib tulla jama.
Kui nii võtta, siis kes ikka endale jamasid tahab, mida vähem jamasid, seda mugavam. Ehk polegi liiga ülekohtune öelda, et enamik Tartu koolidirektoreid eelistas igaks juhuks mugavust. Et järsku midagi veel juhtub.
Aga ei juhtunud kevadel ei Tartu Postimehele ega ka teistele kohalikele lehtedele nimekirju saatnud maakondade koolidega miskit ja arvatavasti ei juhtu midagi ka nüüd esimese klassi lapsed lehte lubanud koolidega. Ei saa ju olla, et terve mõistus on meid täiesti maha jätnud.
Paraku võime mõnede asjade üle jäädagi vaidlema, kuid vaidluste tulemusena on sündinud mõnigi mõistlik seadusemuudatus.
Ent mis puutub koolilõpetajate ja kooliminejate nimede avaldamisse, siis, kurb küll, aga Tartu Postimees seda enam ei tee. Mitte jamade kartuses, vaid poolikute nimekirjade avaldamisel ei ole enam seda mõtet, mille ajel seda tegema hakati: pakkuda kaasaelamise ja äratundmise rõõmu kõigile tartumaalastele ning tähtsustada kõiki neid, kes alustavad oma elu esimest tõsist tööd.
Üks paljusid ühendanud traditsioon on lõppenud. |
|
|
|
|