Mida te suvel tegite? Sellel suvel olin ma üldiselt oma maakodus Kolga-Jaani kandis, soo ääres, kus on väga hea omaette olla, keegi ei sega, ja ka linnas. Tegelesin rohkem kirjutamisega. Katsusin elada võimalikult palju kooskõlas puude ja väiksemate taimede ja lindude ja pilvedega.Mida kirjutasite ja millal see trükis ilmub? Varrakus ilmub septembris romaan. Ja Johannes Esto Ühing annab septembris välja väikese kogumiku, milles on religioossed palad. Panin ka kokku kogu, kus on eri ˛anris tekste alates 1969. aastast kuni 1986. aastani. Käsikirjas on veel miniatuure. Romaani pealkiri on «Teekond mäe südamesse», niisuguse pealkirjaga on ka minust mu venna tehtud film. Pealkiri tekkis juba üle 30 aasta tagasi, kui kavatsesin kirjutada niisugust raamatut. ˇanriks on märkmikromaan. Kas kavandasite maakodus muu hulgas lavastusi? Jah, loomulikult. Ma töötasin kogu aeg ka Tagorega. Sest Tagore «Pimeda toa kuningas», mida ma hakkan tegema tänu Ingo Normetile lavakunstikooli lõpetajatega Tallinnas, on kõige raskem näidend, mis ma elus olen ette võtnud. See on sümbolistlik, iga lause on kuristik, ja kuna Tagore on ka luuletaja, siis see on ka tõeliselt müstiline nagu luuletus. Mul on väga hea meel, et ma saan seda näidendit noortega teha, sest nad on hästi erksad ja ärksad ega ole veel stampidega, ma loodan, ära rikutud. «Pimeda toa kuningat» ei ole meil veel tehtud, Sigrid Tooming tõlkis selle inglise keelest, nagu Tagore selle ka omal ajal välja andis, aga mul on samuti bengali keeles kirjutatud variant, ja ma muudan natuke näidendi struktuuri bengali variandi järgi. Esietendus on jaanuaris Estonias. Suurimaks tööks ja unistuseks on Uku Masingu sajanda sünniaasta tähistamiseks teha suur mälestustoiming, mida saaks mängida nii kirikutes kui ka saalides. Millega jätkab teie loodud teatritrupp Sagar Sagitta? Novembris 2005 asutatud Sagar Sagitta on üks mu viimaste aastate rõõmudest. Me tegime lühikese ajaga valmis viis lavastust, mida on kavatsus veel mängida. Ma ei pea Sagar Sagitta ümber kogunenud inimestega olema mingi lavastaja, kes hirmsasti juhib ja käsutab. Ma olen lavastav näitleja ja ma sain üle pika aja jälle mängida. Sagar Sagitta etendused annavad mulle endale vaimutoitu ja hingerahu, ja ma loodan, et ka vaatajatele. Olen väga tänulik, et Paavo Nõgene ja Sven Karja võtsid vastu meie trupi «Anne taevamineku» Vanemuise väikese maja ovaalsaalis mängimiseks. Esimesed etendused on 14. ja 18. oktoobril ja 2. novembril, hingedepäeval. Sagar Sagittaga teeme tänu Kulkale oktoobris Eesti Rahva Muuseumis, kus tuleb saami näitus, uue lavastuse. Stsenaariumi panen ma kokku «Kalevala» alusel. Me teeme Väinämöise loo, Joukahaist mängib külalisena Vanemuisest Markus Luik. Teised on kõik meie Sagar Sagitta trupist: Maare Heinsoo, Marja Unt, kes sai mõni päev tagasi magistriks – minu meelest väga suurte eeldustega neiu –, Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Anne Türnpu ja mina. Kuidas te kommenteerite, et võtsite dramatiseerida ja lavastada Leopold von Sacher-Masochi «Venuse armumängud», mille viis kevadel vaatajate ette Hannes Villemsoni firma Komöödiateater? Lugesin «Venust» ja see meeldis mulle. Ma sain kohe aru, et sellest saab näidendi, ja ma tegingi dramatiseeringu. Villemsoniga on väga hea koostööd teha, parim ülemus, kes mul elus on olnud. Ta andis täiesti vabad käed ja ma sain väga andekad näitlejad. Britta Vahur on lisaks sellele minu meelest imeilus ja Veikko Täär on iseseisev näitleja, kes igat pakkumist ikka vastu ei võta. Villemsoniga hakkasime tegema ka «Hamletit» Jan Uuspõlluga peaosas. Mina töötlesin selle lühikeseks metalmuusikaga actionnäidendiks. Mulle meeldib osa metalmuusikat, seal on tõeline vägi sees, ja mulle meeldib nende protest tuima ja lollaka maailma vastu. «Hamlet» jäi pooleli, aga võib-olla tuleb järgmisel aastal välja, see oleneb produtsendist ja näitlejatest. Jaan Toominga raamatuid • «Rist on kasvanud kõiksusest läbi», lühikesed mõtisklused jumalast, Logos, 1999. • «Huum», luule ja lausumised, Ilmamaa, 2006. • «Teekond mäe südamesse» (pildil esikaane esialgne kujundus), märkmikromaan, Varrak, in spe september 2007. • «Hommikumõlgutused», religioossed palad, Johannes Esto Ühingu kirjastus, in spe september 2007. |