Aleksander Einseln: Meedia – eetika – poliitika 07.09.2006 13:37
Erukindral Aleksander Einseln süüdistab oma avalikus
kirjas Eesti Televisiooni poliitikasse sekkumises, sest saate Pealtnägija
reklaamis parodeeritakse president Arnold Rüütlit. |
| |
|
 |
Aleksander Einseln Foto: Kalev Lilleorg/ SL Õhtuleht |
 |
|
|
Aleksander Einseln:
Olen juba aastaid pidanud Eesti Vabariigi demokraatliku arengu kõige
nõrgemaks lüliks meie massiteabevahendeid, eriti päevalehti ja nädalalehti ning
vähemal määral TV kanaleid. Paraku pean tunnistama, et eelnimetatud
demokraatliku ühiskonna «sanitarid» ei taju neile pandud kõrgendatud vastutust
ning rahva ootusi moraali ja eetilisuse suhtes.
Mind ajendab kirjutama karjuv ebaõiglus, erapoolikus ja äärmiselt madal
eetiline tase nii ajalehtedes kui ka TVs. Olen ETV saate Pealtnägija ning selle
autorite Kersna ja Kärmase talendi austaja. Nende saade on hädavajalik
ühiskondlike hälvete paljastamiseks ja annab lootust paljudele ebaõigluse
ohvritele, et ka neil võivad olla «kaitseinglid», kes tulevad appi abivajajale
ka siis, kui kõik teised pilku peites mujale vaatavad. Tänu ja au nendele!
Pealtnägija kodukanal ETV on riiklik organisatsioon, mis peaks olema
absoluutselt apoliitiline. Nüüd tekitavad aga segadust täiesti poliitilised
reklaamklipid selle nädala Pealtnägija saatele, mida juba ETV näitab ning kus
osaleb ka seni austatud Voldemar Kuslap. Pean täiesti häbiväärseks olukorda, kus
riigitelevisioon sekkub sellisel moel valimisvõitlusse. Meil on ka erakanaleid,
kus võib niisuguseid hoiakuid näidata või neid ajalehtedes poliitilise reklaami
sildi all tutvustada.
ETV (saate)juhid üldiselt pole kunagi hiilanud oma poliitilise erapooletuse
ja eetikaga, kuid nüüd on ületatud igasugused sündsuse piirid ning oleks juba
aeg midagi ette võtta. Inimestele, kelle arusaamine isegi kõige
primitiivsematest demokraatliku ühiskonna toimimisnormidest on nii puudulikud,
ei tohi usaldada avalik-õigusliku kanali ja seal näidatavate ühiskonnasaadete
juhtimist.
Tahaks veel kord küsida, kus on Ringhäälingu Nõukogu, Pressinõukogu või Tartu
Ülikooli ajakirjandusprofessorid ja mida nemad arvavad sellisest olukorrast? Aga
palun mitte sõnavabaduse- või turumajanduse-mulinat, vaid arutelu ja läbimõeldud
soovitusi eetilise meedia arendamiseks Eesti Vabariigis, milles kõrgeetiline
sõnavabadus ning õiglus on tava, mitte erand.
Tahaks loota, et Eesti Vabariik on demokraatlik riik, kus ka ajakirjandus
mõistab, et demokraatiat ei saa mitte mingil juhul arendada ebademokraatlike
vahenditega. Edu teile selle mõistmiseks. |