«Eksperdid ütlesid, et oleme kavandanud ilusa efektse maja, aga lõunamaale – köetavat pinda oli liiga palju ja see teinuks maja pidamise liiga kalliks,» põhjendas Ahhaa keskuse juht Tiiu Sild eskiiside ümberjoonistamist.

Neljast välismaisest teaduskeskusest, Kanadast, Taanist, Soomest ja Hollandist kutsutud eksperdid soovitasid vähendada jalutusalasid ja hoone kubatuuri.

«Hoiatavaks näiteks toodi meile New Metropolis Hollandis, mis tegi endale ka väga ilusa ja suure maja, aga ei tuldud selle peale, et suurt maja ei jõuta ülal pidada – keskus läks aastaga pankrotti,» lisas Sild.

Planetaarium katusel

Esimese muudatusena hakkab arhitektide Vilen Künnapu ja Ain Padriku muudetud eskiisil silma, et kolm kõrgelt üle katuse kõrguvat kuplit on kuju muutnud ja pisut ümber paiknenud.

Täpsemalt on kolmest alles üks täiskuppel püsinäituste saali kohal, teise näitustesaali kohal on pool kuplit, planetaarium aga, mis algselt oli joonistatud rippuma ühe kuppelsaali lakke, on nüüd tõstetud kerana keskuse katusele.

Abilinnapea Hannes Astok ütles seda muudatust kommenteerides, et tekkis tõsiseid kahtlusi, kas ehitustehniliselt üldse on võimalik riputada planetaarium ühe kupli konstruktsioonide külge.

Külalisnäituste saal on nüüd saanud ristkülikukujuline ja varasemast umbes 500 ruutmeetrist ligi paarsada ruutmeetrit avaram – seegi lähtub ekspertide soovitustest. Nelinurksesse sirge laega saali on ajutisi eksponaate lihtsam paika seada, liiati näeb eskiis nüüd ette ka võimaluse ruumi suure veoautoga otse sisse sõita.

Ekspositsioonisaalide kogupindala pole algse eskiisiga võrreldes oluliselt muutunud. Tiiu Silla kinnitusel tuleb näitusepinda saalides ligi 1795 meetrit. Varem rehkendati seda umbes 2000 ruutmeetrit.

Lisaks saab osa eksponaate seada ka saalidest välja jäävale alale.

Hoone üldpind on aga ligi 7000 ruutmeetrilt kahanenud 6037 ruutmeetrini, peamiselt töökodade ja jalutuspindade arvelt.

Üks ekspertide etteheide oli üpris huvitav: maja tuleb jõe äärde, aga jõele ei avane sellest ainsatki vaadet. Olukord on nüüd lahendatud sellega, et konverentsisaali kõrvale on kavandatud terrass.

Uuendatud eskiis näeb Astoki sõnul ette võimaluse, et konverentsisaal saab töötada näitusesaalidest sõltumatult.

Samuti saab sõltumata Ahhaa keskuse lahtiolekust tegutseda Aura keskuse poolsesse hoonenurka kavandatud baar ja selle kohale teisele korrusele tulev restoran, millest hakkab avanema vaade näitusesaali.

Linnavalitsuse seisukohalt polnud eskiisi ümbertegemise argumendina vähetähtis ka see, et esimese eskiisi järgi projekteeritud maja ehitamine oleks hinnanguliselt läinud maksma 150–180 miljonit krooni, linn aga ei soovi, et hoonele kuluks üle 120 miljoni krooni.

Optimistlikult ehitusest

Uue eskiisi on Tartu linn heaks kiitnud ja läinud nädalal andis linnavalitsus loa kuulutada välja riigihange Ahhaa keskuse tehnilise projekteerija leidmiseks.

Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni teatel peaks hoone eelprojekt valmima järgmise aasta kevadeks ja seejärel läheb kohe töösse ka põhiprojekt.

Vastavalt teaduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööde korraldamiseks moodustatud töörühma soovitusele seadis linnavalitsus hanke tingimuseks, et projekteerimise arhitektuurse osa peab koostama arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik.

See büroo koostas ka teaduskeskuse piirkonna hoonestuskava ja keskuse arhitektuurse eskiisi. Ahhaa tehnilise projekti teeb hanke võitja.

Hoone eelprojekti koostamiseks on Tartu käesoleva aasta eelarves raha olemas, kuid põhiprojekti tarvis küsitakse raha Euroopa Liidu struktuurifondide ettevalmistusfondidest.

Abilinnapea Hannes Astok lausus, et optimistliku hinnangu järgi võib hoone ehitus alata 2006. aastal.

Seda juhul, kui õnnestub saada tuge Euroopa Liidu struktuurifondidelt – Astoki sõnul loodetakse sealt saada umbes kaks kolmandikku ehituse maksumusest.

Mullusügisene optimistlik hinnang ennustas hoone valmimist 2006. aasta mais. Siis ennustati ka, et ehitus algab 2005. aastal, mis enam ei ole kuidagi võimalik.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5