Pisarad, kundede hüvastijätukõned ja poodniku pakutud lahkumispitsa jäid mai esimesse poolde, nüüd on aga visalt püsinud väikese toidupoega vanas puumajas tõesti lõpp.

Kümme aastat selle poe juhataja olnud Raudoja (25) ei tee aga saladust, et väikepoe pidamine on suurpoodide vohamise ajastul paras vaev. Tootjatele ja hulgifirmadele ei lähe pisipoed eriti korda. Näiteks hulgilaost toodud liiter piima maksab väikepoele krooni rohkem kui on Säästumarketi väljamüügihind. Sama kehtib ka muu kraami kohta.

Ei teinud hulgimüüjaid härdaks ka see, et paljudele neist on 14 aastat tagasi perefirma avatud kauplus üks vanimaid kundesid.

Alkoholitulud niitis poelt Feenoksi avamine Kuperjanovi tänavas.

Ometi oli Veski pood piirkonna rahvale tähtis ja armas. Nii vanadel tartlastel ja tudengitel kui ka uuemal ajal sinnakanti kolinud jõukamal rahval oli sellesse poodi asja pigem ühe saia kui kotitäie toidu pärast. Ent vaatamata uksel seisvale sildile oli sisseastujaid eilegi.

Raudoja ütles, et oleks kõige kiuste poodi püsikundede rõõmuks edasigi lahti hoidnud, kuid viimaseks piisaks sai see, kui ühele müüjale teise lisaks otsimine uhkelt liiva jooksis. «Vanematest inimestest on mul väga kahju, Veski tänava kandis pole ju kaubanduskeskust,» nentis poejuhataja.

Palgalubadust 4500 krooni kätte arvas Raudoja Tartus tavaliseks ja isegi CVsid saadeti, kuid töövestlusele jõudis heal juhul üks viiest kandideerinust ja proovitööga läks veel hullemini. Lõpuks oli juhataja ise leti taga. Et aga Triin Raudoja sai just ülikoolist bakalaureusekraadi nii majanduses kui ka kehakultuuris, tuli teha valik, kuidas jätkata. Ta valis töö Tähe noortekeskuse ühe eestvedajana.