«Näete, teie auto lõhkus minu maja veelaua ära, aga ega ma teid süüdista – teile sõideti ju otsa,» räägib Evald Kampus. «Parapsühholoogiat ja nõidumist ma ei usu, aga läbi aastate on siin olnud nii palju õnnetusi, et hakka või uskuma.» Esmaspäeva hommikul muutus Veski tänavat pidi kulgenud väike Toyota vrakiks, sest Näituse tänavat pidi raudtee poole sõitnud Nissani juht ei pannud tähele ei neoonkirjas hoiatusmärki ega asfaldile maalitud suurt valget risti.«Minu silme all on on siin olnud umbes kuuskümmend õnnetust,» räägib Kampus. «Vahel on nädalas üks avarii, vahel kaks, aga võib olla ka mitu vaikset nädalat järjest. Kui järjekordne pauk käib, lähen vaatan, kas maja on alles.» Politsei ei saa teada Suurem osa õnnetustest möödub Veski-Näituse ristmikul nii, et ükski auto vastu majaseina ei lenda. Seepärast võib Kampusel lugemine ka pisut sassis olla. Samas majas elav Leili Kuusik näiteks kinnitab, et tema on lugenud kokku 82 või 83 õnnetust. Maanteeameti statistika, mis tugineb omakorda politsei statistikale, ütleb, et alates 2004. aastast on Veski-Näituse ristil olnud ainult seitse õnnetust. Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg sedastab, et ilmselt klativad avariiosalised tavaliselt asja omavahel ning politseid ei kutsugi. Neli kuud Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja ametis olnud Tõnu Lukmann tunnistab, et linnavalitsusel puudub õnnetuste statistika sootuks. Samas ta ei eita, et Näituse-Veski rist on justkui neetud koht, kus tuleks kaaluda liikluskorralduse täiustamist. «Stoppmärgi paigaldamisega võib proovida, see on mõtlemise koht,» arutleb Lukmann. «Võrreldes inimese eluga on liiklusmärk nii odav, et pole isegi kohane võrrelda. Seal võib teha veel igasuguseid asju. Kui me aga paneks sinna foorid, siis osa inimesi ehk jälle ei mõistaks meie tegevust. Ja õhtul, kui foorid ei tööta, poleks neist üldse kasu.» Lukmann ei pea Näituse-Veski ristmikku mingiks eriliseks kohaks. Palju õnnetusi olevat olnud läbi aastate ja on ikka edasi ka näiteks Vanemuise-Kastani ning Hurda-Taara puiestee ristmikul. «Oluline on eelteadmine, mis sellistes halva nähtavusega kohtades võib juhtuda,» leiab Lukmann. «Miskipärast aga inimesed ei teadvusta, et ka nendega võib juhtuda. Kindel olen aga selles, et stopp-märk ega lamav politseinik kihutajat ei peata.» Süüdi samaliigilisus? Veski tänavas asuvat ERMi fotolaborit juhatav Arp Karm on vaid tööleminekute ja töölttulekutega näinud vähemalt nelja kõvemat kokkupõrget, mille järel autod pole enam omal jõul lahkunud. Karmi väitel sagenesid avariid siis, kui peateeks olnud Näituse tänav muudeti Veskiga võrdseks. Karmi kolleeg Anu Ansu põrutas sel ristmikul Opel Astraga vastu majaseina 2004. aasta kevadel, kui Näituse tänaval sõitnud masin talle teed ei andnud. Viimasel hetkel vasakult lähenejat silmanud Ansu jõudis anda gaasi ja nii tabas hoop vaid Opeli saba. «Sain sellise närvivapustuse, et ei mäleta selle otsasõitja auto markigi,» tõdeb Ansu. |
