Eile võtsid Pirogovis päikest tallinlastest keskkoolitüdrukud Inger-Liis Rennit ja Kedy-Riin Viites ning tartlanna Liisbeth Lüüs. Kuidas päike võtab?Inger-Liis Rennit: Päris hästi, ma olen esimest korda elus Pirogovis. Küsisime teed ühe joodiku käest, et sõbrannaga siin kokku saada, ja ta oli väga kenasti nõus meid siia juhatama. Värvikas rahvas siin. Tulime klassiga ekskursioonile, ülejäänud on Tartu peal laiali. Vahepeal hõljub luuletaja Lembit Kurvits tantsusammul tüdrukute juurde ja laulab neile valjul häälel ühe aaria. Värvikas rahvas, aga ega keegi paha vast soovi? Liisbeth Lüüs: Pigem on, jah, ikka sõbralik seltskond. Ma olen kuulnud, et skinhead’id on siin mingeid trikke korraldanud, näiteks välismaalastest üliõpilaste vastu. Aga need on harvad juhtumid. Miks tartlane sõbrannad Pirogovi kutsus? Liisbeth: Mõnus koht, päike ja muru. Paljudele vist loeb see, et siin on alkoholitarbimine avalikult lubatud, meile pole see eriti oluline. Vahepeal on kaks noormeest sättinud end üsna tüdrukute külje alla istuma ega varja oma huvi nende vastu. Kas Pirogov on tutvumiskoht? Liisbeth: Võib olla, mina olen mõned saanud siit. Käib kampaania «Tartus näeme», mis kannab mõtet, et siin on suvel piisavalt tegevust – kas on? Inger-Liis: Ma käin väga harva Tartus. Aga tuleb siis nüüd tutvuda tingimustega, mida siin pakutakse. Tulime praegu rongiga, jumala mõnus oli ja kiirelt läks, peabki hakkama rongiga käima. Kes Pirogov oli? Liisbeth: Seda tuleb sealt posti pealt vaadata... äkki on ülikooliga seotud... Või ei? Aga kus oli Pirogovi tänav? Liisbeth: Ee-ei tea. |
