Arengukavad • Järeldusele, et kliinikumi infrastruktuuri on vaja uuendada ning hoonestus kompaktsemaks muuta, on tulnud mitmed varasemad uuringud, sealhulgas kliinikumi tasuvuse eeluuring (1999), Eesti haiglate arengukava (2002) ning kliinikumi tasuvuse uuring (2001). • Vastavalt kliinikumi arengukavale koondataksegi aastaks 2015 enamik aktiivravist Maarjamõisa piirkonda.Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum Moodne ravikeskkond • Ülikoolihaigla saab praegusele peahoonele (L. Puusepa 8) juurde veel kaks hoonet: 3-korruselise G-korpuse ning 6-korruselise H-korpuse, kogupindala on 29 500 m². • G-korpuses hakkab tööle naistekliinik, sinna tuleb erakorralise meditsiini osakond ja radioloogiateenistus, intensiivravi osakonnad ning uus operatsiooniplokk. • 6-korruselisse H-korpusesse tulevad närvikliiniku, onkokirurgia, hematoloogia- ja luuüdisiirdamise ning ortopeedia osakonna palatid. • Soklikorrusele ehitatakse uus kesksterilisatsiooniosakond, siin leiavad koha ka uute hoonete personali garderoobid ja muud hädatarvilikud abiruumid. • Kliinikumi uusehitis valmib 2008. aasta oktoobris. Pärast seda jätkavad mitmed Puusepa 8 hoones olevad kliinikud tööd muutumatul kujul, meditsiiniline tegevus lõpetatakse praeguses naistekliinikus Toomemäel, osas hematoloogia-onkoloogiakliiniku majades Vallikraavi tänavas ning närvikliiniku hoones Puusepa 2. Viimane jääb kliinikumi kasutusse õppe- ja haldushoonena. • Kliinikumi uus maja tähendab kogu ravikeskkonna uuendamist nii tehnoloogilises kui ka ehituslikus mõttes. Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum ------------------------------------------------------------- Arvamus Hele Everaus, Hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku juhataja: Meie paikneme praegu kolmes kohas. Onkoloogiline kirurgia, keemia- ja kiiritusravi asuvad Vallikraavi tänavas, samuti administratsioon ja polikliiniline vastuvõtt. Hematoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakond asub lastehaiglas Lunini tänavas, teaduslaborid hoopis Raja tänava psühhiaatriakliinikus. 2008. aasta lõpul valmiva esimese etapiga saame meie küll ainult osalise lahenduse. Meil seda nostalgiat jätkub Vallikraavi tänavas veel küll ja küll – sealt kolib ära ainult onkoloogiline kirurgia. Seepärast ootame ja loodame siin pikisilmi juba ka järgmise etapi valmimist, et Toomemäe nõlva seest ära viia ka kiiritus- ja keemiaraviosakond. Arvestades meie patsiente ja nende haiguse rasket kulgu, on minu eesmärk küll siit Vallikraavi tänavalt kogu meie kliinik nii ruttu kui võimalik tervikuna ära kolida. Meil on seal halb ja kitsas. Vallikraavi tänava hooned ei ole ju kunagi ehitatud haiglaks, vaid hotelliks. Mis puudutab lastekliinikus asuvat hemotoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakonda, siis saaksime oma patsiente palju rohkem aidata, kui poleks seda ruumipuudust. Nimelt vajavad patsiendid pärast keerukat siirdamisprotseduuri pikka aega järelevalvet ja ravi. Aga uut siirdamist ei saa ette võtta enne, kui koht vabaneb. Seepärast oleme praegu väga lootusrikkad – aasta, mis oodata tuleb, ei ole ju enam väga pikk aeg. On veel üks asi. Inimesed veedavad tööl suhteliselt suure osa oma ajast ja see, missugustes tingimustes nad töötavad, on äärmiselt oluline. Ma mäletan, kui me poolteist aastat tagasi saime ühe korruse Lunini tänava majas remonditud, kuidas siis seal õdede näod särama hakkasid. Ruumid iseenesest ei lahenda üksi midagi, aga nad loovad parema atmosfääri. Ja ma arvan, et erinevate erialade üheskoos ja ühes majas funktsioneerimine annab ka omavahel suhtlemiseks paremad võimalused. Me ei tohi ära unustada, et inimene, keda me ravime, on üks tervik ning kogu kliinikumi tekke mõte on ju algusest peale olnud see, et me töötaksime koos. Mina olen Vallikraavi tänavas tööl käinud 8 aastat, aga ma tunnen, et mul küll väga suurt igatsust selle koha järele siia maha ei jää. Ago Kõrgvee, Erakorralise meditsiini osakonna juhataja: Muresid võib tuua iga asi. Aga siis tuleb need mured ära lahendada. Ma olen veendunud, et meditsiinilinnaku uues korpuses on palju siiski ette mõeldud ja et seal on kõik probleemid mitu korda kergemini lahendatavad kui kitsastes tingimustes. Teisest küljest: päris kõike ei saa kunagi ette teada. Mart Einastol on selles suhtes õigus, et uude korpusesse kokku kolides tekivad seal täiesti uued kooslused. Need kooslused hakkavad olema uut moodi suhetes nii paiknemise kui ka koosseisude mõttes.
> Loe edasi |
