1920. aastate keskel rajatud paari hektari suurusele sõjaväekalmistule on maetud peamiselt selle lähedal asunud sõjaväeosas nii Pätsu kui ka nõukogude ajal teeninud mehi. Vene aega meenutavad kalmistul raudaiad, millest mõnes on üksteise kõrval reas viie-kuue mehe ehk lennukimeeskonna kalmud. Seal puhkab eri aegade reamehi ja ohvitsere.

1960. aastate alguses lõpetati sõjaväekalmistu kasutamine. «Räägitakse, et matmine lõpetati naabruses olevate salvkaevude reostamise vältimiseks,» ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastusteenistuse juhataja Andres Pool.

Urnimatuste koht

Nüüd on kalmistu naabruse kodudes linna veevärk ja seepärast otsustas Tartu linnavalitsus vana matmiskoha taas kasutusele võtta.

Võsa saeti sõjaväekalmistult maha mullu, tänavu tehakse teed. Need peaksid päris valmis olema juuni alguses. Kohe-kohe veetakse võsa alt välja tulnud maale muld ja külvatakse muruseeme.

Juuli alguses peaksid kõik tööd valmis olema ja vana surnuaed avatakse taas. Sõjaväekalmistu on suures osas mõeldud urnimatusteks. Andres Pool avaldas lootust, et ruumi jagub seal paarikümneks aastaks. Raadi surnuaiaga piirnevas osas on kohti ka tavapäraseks matmiseks.

«Hoolitsetud haudu me siin pealematmisega hävitama ei hakka,» kinnitas Pool.

Mis saab edasi?

Pärast võsa mahavõtmist tuli sõjaväekalmistul välja palju Pätsu-aegsete väiksemate ja suuremate hauakividega platse. Mis neist saab?

«Praegu tegime need platsid korda ja säilitame,» ütles Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik. «Hauakivide restaureerimisest pole veel juttu olnud.»

Kalmistu korrastamine maksab 1,25 miljonit krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5