| RKASi koolide divisjoni regioonidirektori Ahto Ani kinnitusel eraldatakse lepingu kohaselt Kaagvere erikooli kordategemiseks 78 miljonit krooni, Kammeri koolile 67 miljonit ja Nõo reaalgümnaasiumile 105 miljonit krooni. Summad on esialgsed ja täpsustuvad pärast riigihangete korraldamist.Ani sõnul on Kammeri ja Kaagvere kooli renoveerimiseks läbirääkimised käinud juba pikemat aega. «Küll on valitsused vahetunud ja küll on see ja teine asi takistuseks saanud,» lisas ta. Valitseb ruumipuudus Kaagvere kooli peahoone vajaks Ahto Ani hinnangul aga karjuvalt remonti. «See on praegu ikka kohutav,» sõnas ta, kuid nentis samas, et kõrvalhoonete lammutamine on Kaagveres ehk isegi suurem probleem. Kaagvere kooli direktor Sirje Hänni ütles, et ennekõike vajaksid koolis kordategemist turvalisussüsteemid ja hügieeniruumid. Kammeri kooli direktori Peep Puusepa sõnul teeb neile kõige suuremat muret ruumikitsikus. Et koolis õpivad psüühikahäirega lapsed, siis on neile vaja oma ruumi. «Paljude koolis olevate konfliktide põhjus ongi see, et lapsed on väga tihedalt koos,» märkis direktor. «Kui ruumid saavad renoveeritud, on võimalik paremini õpilasi ette valmistada kutsekoolidesse ja tööturule minekuks.» Kammeris on plaan renoveerida tööõpetusmaja ja rajada sinna kõrvale uus, mille peale tuleks ka spordisaal. Veel loodetakse renoveerida koolimaja, laiendada õpilaskodu ning ehitada uus staadion. Halvad töötingimused Kõige rohkem saab raha Nõo reaalgümnaasium, kuid mitte seepärast, et see oleks hullemas seisus kui Kaagvere või Kammeri. Nõo koolimaja kordategemine on vajalik, et koolitada reaalainete tundjaid, tulevasi teadlasi. Nõo reaalgümnaasiumi direktori Jaanus Järveoja kinnitusel on plaanis ehitada uus õppehoone, sest praegu gümnaasiumiga samas majas asuv põhikool on suures ruumikitsikuses. «Meil praegu ainult üks suur probleem ongi: kui mõni inspektsioon sisse astub, siis ainuke lootus, et antakse veel võimalus jätkata, on rajatud remondile,» kirjeldas Järveoja olukorda. Et ventilatsiooni- ja tuleohutusnõuete täitmisega on nagu on, selle elab direktori hinnangul kuidagi üle – viimase ütlemise peale sülitab ta kolm korda üle õla, sest kui midagi juhtuma peaks, oleks asi ikka väga halvasti – , aga vähene valgustus rikub iga päev õpilaste silmi. Leping suve lõpus Järveoja kinnitusel allkirjastab RKAS selle suve lõpus ehitajatega lepingu ja siis hakkab Nõos kerkima ka spordihoone, kuhu mahub kolm normaalmõõtmetega korvpalliplatsi. RKAS on sõlminud üle Eesti 13 kooliga esialgsed renoveerimislepingud, ettevalmistamisel on need veel 18 kooliga. Viimaste seas on ka Tartu Hiie kool, mida on Ahto Ani sõnul praeguse kava järgi plaanis laiendada, et tuua sinna ka Tartu Emajõe kool – meditsiinipersonal nii pimedatele lastele kui ka halvasti kuuljatele on sama. Renoveeritavate koolide pingerea koostas haridus- ja teadusministeerium. Arvamus Teet Tiko , Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja: Millal ehitus lahti läheb, seda teab vaid jumal taevas. Tänasel päeval hakkavad kõik asjad peale projekteerimisest ja riigihangetest. Vastavalt lepingule tuleb nüüd koolide vara kinnistute näol kanda RKASi aktsiakapitali, enne seda ei hakka üldse midagi toimuma. Ma loodan, et see juhtub kuu aja jooksul. Siis saab RKAS alustada kõiki toiminguid, mida ühe või teise kooli puhul vaja on. Nendel kolmel koolil on kõigil ees projekteerimine. Koolid on aga erinevad: mõne kooli saab renoveerida ühekorraga, teisi aga mitte, sest õpilasi ei saa täielikult välja viia. Ma arvan, et esimese lõpptulemuse tähtaeg – kus saab öelda, et midagi on valmis – võiks olla 1. september 2007. Kui palju on valmis ja kus koolis, see on iseküsimus. Sel aastal ehitamine kindlasti lahti ei lähe, sest juba riigihanked võtavad kaua aega. Ehitada saab ikkagi suvel.
|